Читать книгу Mister - E. L. James - Страница 7

Mis tal viga on?

Ta teab ju, mis värk on, ta tunneb mind piisavalt pikka aega. Kiire vähkremine linade vahel ei muuda seda, mida ma tema vastu tunnen. Ma armastan teda… omal viisil, aga kui sõpra, head sõpra.

Kortsutan kulmu. Ma pole talle helistanud. Ma ei taha. Ma ei tea, mida öelda.

Argpüks. Mu südametunnistus sosistab. Ma pean selle asja korda ajama. Minu kohal hulbivad ja lehvivad Thamesi virvendused, vabad ja kerged. Piinavad mind. Tuletavad mulle meelde, mille ma olen kaotanud.

Vabaduse.

Ja mis mul nüüd on.

Vastutus.

Raisk.

Mind haarab süütunne. See on võõras ja ebameeldiv tunne – Kit on kõik minule pärandanud. Kõik. Ja Caroline ei saanud tema varandusest midagi. Ta on mu venna naine. Ja me keppisime. Pole mingi ime, et ma tunnen end süüdi. Ja sügaval südames tean, et tema tunneb ka. Sellepärast ta läkski keset ööd minema, ilma et oleks mind üles ajanud, ilma et oleks hüvasti jätnud. Kui vaid see tüdruk minu kõrval sedasama teeks.

Ma toksin kiiresti Carole sõnumi.