Читать книгу Viiskümmend tumedamat varjundit. Triloogia 2. osa - E. L. James - Страница 11

Autot mul nüüd pole, aga hea on selle juures see, et bussiga tööle sõites panen ma kõrvaklapid iPadi külge, mis on turvaliselt kotis, ja kuulan kõiki neid imelisi lugusid, mille Christian mulle andis. Kontorisse jõudes on mu näol ülimalt jabur naeratus.

Jack heidab mulle pilgu ja siis veel ühe.

„Tere hommikust, Ana. Sa lausa särad.”

Ta märkus ajab mu segadusse. Kui kohatu!

„Ma magasin hästi, tänan, Jack. Tere hommikust.”

Ta kulm kerkib.

„Kas sa võiksid need üle lugeda ja neist aruande esitada, lõunaks, palun?” Ta annab mulle neli käsikirja. Mu hirmunud ilme peale lisab ta: „Ainult esimesed peatükid.”

„Muidugi,” naeratan ma kergendust tundes, ja ta naeratab mulle laialt vastu.

Ma lülitan arvuti sisse, et tööle asuda, lõpetan oma piimakohvi ja söön banaani. Arvutis on meil Christianilt.

Kellelt: Christian Grey

Teema: Ma mõtlen seda tõsiselt

Kuupäev: 10.06.2011 08:05

Kellele: Anastasia Steele

Ma tõesti loodan, et sa oled hommikust söönud.

Ma igatsesin öösel sinu järele.

Christian Grey

Tegevdirektor, Grey Enterprises Holdings, Inc.

Kellelt: Anastasia Steele

Teema: Vanad raamatud ...

Kuupäev: 10.06.2011 08:33

Kellele: Christian Grey

Ma söön praegu sulle kirjutades banaani. Ma pole mitu päeva hommikust söönud, nii et see on samm edasi. Mulle meeldib see Briti Raamatukogu äpp – ma hakkasin„Robinson Crusoe’t” uuesti lugema ... ja muidugi, ma armastan sind.

Nüüd jäta mind rahule – ma püüan tööd teha.

Anastasia Steele

Toimetaja, Jack Hyde’i assistent, Sõltumatu Kirjastus

Kellelt: Christian Grey

Teema: Muud polegi söönud?

Kuupäev: 10.06.2011 08:36

Kellele: Anastasia Steele

Sa saad rohkemaga hakkama. Sul läheb palumiseks energiat vaja.

Christian Grey

Tegevdirektor, Grey Enterprises Holdings, Inc.

Kellelt: Anastasia Steele

Teema: Nuhtlus

Kuupäev: 10.06.2011 08:39

Kellele: Christian Grey

Härra Grey – ma püüan elatist teenida –, ja see olete teie, kes paluma hakkab.

Anastasia Steele

Toimetaja, Jack Hyde’i assistent, Sõltumatu Kirjastus

Kellelt: Christian Grey

Teema: Las käia!

Kuupäev: 10.06.2011 08:46

Kellele: Anastasia Steele

Nonii, preili Steele, ma armastan väljakutseid ...

Christian Grey

Tegevdirektor, Grey Enterprises Holdings, Inc.

Ma istun ja naeratan ekraanile nagu mingi hull. Aga ma pean need peatükid läbi lugema ja kõigi kohta arvustuse tegema. Ma asetan käsikirjad lauale ja alustan.

LÕUNA AJAL LÄHEN MA delisse pastramivõileiba tooma ja kuulan iPadi. Kõigepealt tuleb Nitin Sawhney, maailmamuusika, pala nimi on „Homelands” – see on hea. Härra Greyl on eklektiline muusikamaitse. Ma jalutan tagasi, kuulates Ralph Vaughan Williamsi teost „Fantaasia Thomas Tallise teemale”. Oh, Viiekümnel on huumorimeelt, ja ma armastan teda selle eest. See tobe naeratus vist ei kao mu näolt enam kunagi?

Pärastlõuna venib. Mingil hetkel otsustan ma Christianile meili saata.

Kellelt: Anastasia Steele

Teema: Tüdinud ...

Kuupäev 10.06.2011 16:05

Kellele: Christian Grey

Ma keerutan pöidlaid.

Kuidas sul läheb?

Mida sa teed?

Anastasia Steele

Toimetaja, Jack Hyde’i assistent, Sõltumatu Kirjastus

Kellelt: Christian Grey

Teema: Sinu pöidlad

Kuupäev: 10.06.2011 16:15

Kellele: Anastasia Steele

Sa peaksid minu juurde tööle tulema.

Sa ei keerutaks siis pöidlaid.

Ma olen kindel, et leiaksin neile paremat tegevust.

Tegelikult ma mõtlen mitmetele võimalustele ...

Ma tegelen ikka äriettevõtete ühendamise ja omandamisega.

See kõik on väga igav.

Teie kirjastuses jälgitakse su meile.

Christian Grey

Tegevdirektor, Grey Enterprises Holdings, Inc.

Oh pagan. Mul polnud aimugi. Kuidas kurat tema seda teab? Ma vahin ekraani ja vaatan kiiresti üle saadetud meilid ning kustutan need ära.

Kell pool kuus on Jack mu laua juures. Täna on vaba riietuse reede ning ta kannab teksaseid ja musta särki.

„Väike drink, Ana? Me tavaliselt käime üle tänava baaris.”

„Me?” küsin ma lootusrikkalt.

„Jah, enamik meist käib seal ... kas tuled?”

Mingil teadmata põhjusel tunnen ma kergendust, et ei pea temaga kahekesi minema.

„Hea meelega. Mis selle baari nimi on?”

„Viiekümnendad.”

„Sa teed nalja.”

Ta vaatab mind kummaliselt. „Ei. Kas sel on sinu jaoks mingi tähendus?”

„Ei, vabandust. Ma tulen hiljem järele.”

„Mida sa juua tahaksid?”

„Õlut, palun.”

„Tore.”

Ma lähen tualetti ja saadan Christianile BlackBerrylt meili.

Kellelt: Anastasia Steele

Teema: Sa sobid sinna hästi

Kuupäev: 10.06.2011 17:36

Kellele: Christian Grey

Me lähme baari, mille nimi on „Viiekümnendad”.

Ma võiksin sellest lõputult tähendusi välja kaevata.

Ma ootan seal teiega kohtumist, härra Grey.

A x

Kellelt: Christian Grey

Teema: Ohud

Kuupäev: 10.06.2011 17:38

Kellele: Anastasia Steele

Kaevandamine on väga, väga ohtlik töö.

Christian Grey

Tegevdirektor, Grey Enterprises Holdings, Inc.

Kellelt: Anastasia Steele

Teema: Ohud?

Kuupäev: 10.06.2011 17:40

Kellele: Christian Grey

Mida sa sellega mõtled?

Kellelt: Christian Grey

Teema: Ainult ...

Kuupäev: 10.06.2011 17:42

Kellele: Anastasia Steele

Ma lihtsalt mainin fakti, preili Steele.

Varsti näeme.

Christian Grey

Tegevdirektor, Grey Enterprises Holdings, Inc.

Ma vaatan end peeglist. Kuidas küll üks päev võib kõike muuta. Ma õhetan pisut ja silmad säravad. See on Christian Grey mõju. Natuke temaga meilide vahetamist, ja näe, mis juhtub. Ma muigan peeglisse ja silun oma helesinist pluusi – seda, mille Taylor mulle ostis. Mul on täna lemmikteksased ka jalas. Enamik naisi selles kontoris kannab kas teksaseid või kaharaid seelikuid. Peaksin samuti paari kahara seeliku peale kulutama. Võib-olla teen ma seda sellel nädalavahetusel ja tšekiga, mille Christian mulle Wanda, mu Beetle’i eest andis.

Kontorihoonest välja astudes kuulen ma, et keegi hüüab mind.

„Preili Steele?”

Ma pööran ringi, ja keegi kaame näoga noor naine läheneb mulle kõhklevalt. Ta näeb välja nagu kummitus – väga kahvatu ja kummaliselt ilmetu näoga.

„Preili Anastasia Steele?” kordab ta täiesti tuimal ilmel.

„Jah?”

Ta jääb seisma, vaatab umbes meetri kauguselt mulle ainiti otsa, ja mina vaatan liikumatult vastu. Kes ta on? Mida ta tahab?

„Kuidas ma saaksin teid aidata?” küsin ma. Kust ta mu nime teab?

„Ei ... Ma lihtsalt tahtsin teid näha.” Ta hääl on kohutavalt vaikne. Nagu minul, on ka temal tumedad juuksed, mis on suures kontrastis ta heleda nahaga. Ta silmad on pruunid, burboonikarva, aga ilmetud. Nendes pole üldse elu. Ta kaunis nägu on kahvatu ja tulvil kurbust.

„Vabandust, te panete mu ebamugavasse olukorda,” ütlen ma viisakalt, püüdes mitte välja teha hoiatavast judinast, mis mööda mu selgroogu tõuseb. Ta tundub imelikult korratu ja hoolitsemata. Ta riided on kaks numbrit liiga suured, kaasa arvatud tolmumantel, mis on ilmselgelt moekunstniku töö.

Ta naerab kummaliselt ja kõlatult ning see tekitab minus veel suuremat rahutust.

„Mis sinul on, mida minul pole?” küsib ta kurvalt.

Mu ebamugavustunne muutub hirmuks. „Vabandage palun, aga kes te olete?”

„Mina? Mitte keegi.” Ta tõstab käe, et tõmmata läbi oma õlgadeni juuste, ja paljastab selle liigutusega määrdunud sideme randme ümber.

Oh õudust.

„Head päeva, preili Steele.” Ta pöörab ringi ja kõnnib mööda tänavat minema, mina seisan nagu paigale naelutatult. Ma vaatan, kuidas ta sale kuju kaob vaateväljalt, sulandudes töötajate sekka, kes valguvad välja oma kontoritest.

Mida see tähendas?

Ma olen segaduses ja püüan üle tänava minnes mõistatada, mis siis õieti äsja juhtus, ning mu alateadvus tõstab oma inetu pea ja sisistab mulle – tal on midagi Christianiga pistmist.

„Viiekümnendad” on koopataoline isikupäratu baar; seintel pesapallivimplid ja plakatid. Lisaks Jackile on baaris Elizabeth, teine toimetaja Courtney, kaks finantsosakonna kutti ning Claire vastuvõtust. Claire’il on kõrvas suured hõberõngad, tema firmamärk.

„Tšau, Ana!” Jack ulatab mulle pudeli Budi.

„Aitäh ... terviseks,” pomisen ma, olles ikka veel erutatud kohtumisest Kummitustüdrukuga.

„Terviseks!” Me lööme pudelid kokku ja ta jätkab vestlust Elizabethiga. Claire naeratab mulle armsalt.

„Noh, kuidas su esimene nädal on läinud?” küsib ta.

„Hästi, aitäh. Kõik on nii sõbralikud.”

„Sina tundud täna palju rõõmsam.”

Ma punastan. „On reede,” pomisen ma kiiresti. „Nii – kas sinul on nädalavahetuseks mingeid plaane?”

Mu patenteeritud teemamuutmistehnika toimib ja ma olen päästetud. Tuleb välja, et Claire’il on kuus õde-venda ja ta läheb perekonna kokkutulekule Tacomasse. Ta on mõnusalt jutukas ja ma taipan, et pole ühegi omaealise naisega rääkinud sellest ajast saadik, kui Kate Barbadosele läks.

Huvitav, kuidas Kate’il läheb ... ja Elliotil. Ma pean Christianilt pärast küsima, kas ta on neist midagi kuulnud. Oh, ja Ethan, Kate’i vend, tuleb järgmisel teisipäeval tagasi ja peatub meie korteris. Ma ei usu, et Christian selle üle rõõmustaks. Ennistine kohtumine kummalise Kummitustüdrukuga ununeb.

Ma vestlen Claire’iga ja Elizabeth ulatab mulle teise klaasi õlut.

„Aitäh,” naeratan ma talle.

Claire’iga on väga kerge rääkida – talle meeldib rääkida – ja enne kui arugi saan, joon ma kolmandat õlut, mille on mulle saatnud üks finantsosakonna kutt.

Kui Elizabeth ja Courtney lahkuvad, tuleb Jack Claire’i ja minu juurde. Kus Christian on? Üks finantsosakonna poistest hakkab Claire’iga vestlema.

„Ana, kas sa oled rahul, et siia tööle tulid?” Jacki hääl on vaikne ja ta seisab mulle pisut liiga lähedal. Aga ma olen märganud, et tal on kalduvus teha seda igaühe puhul, isegi kontoris.

„See oli tore nädal, aitäh küsimast, Jack. Jah, ma olen rahul.”

„Sa oled väga tark tüdruk, Ana. Sa jõuad kaugele.”

Ma punastan. „Tänan,” pomisen ma, sest mida muud selle peale ikka kosta.

„Kas sa elad kaugel?”

„Pike Marketi kandis.”

„Minu lähedal.” Naeratades liigub ta mulle veel lähemale ja nõjatub baariletile ning ma tunnen ennast justkui lõksus. „On sul selleks nädalavahetuseks mingeid plaane?”

„Noh ... ma ...“

Ma tunnen teda, enne kui näen. Nagu oleks terve mu keha ta kohalolekule häälestatud. See võtab mul pinged maha ja erutab mind samaaegselt – veider sisemine kahesus – ja ma tunnen seda kummalist pulseerivat elektrit.

Christian paneb käe mu õlgade ümber, nagu sõbrad ikka kiindumuse märgiks teevad – aga see liigutus ütleb midagi muud. Ta näitab, et tal on minule õigus, ja praegusel juhul on see väga teretulnud. Ta suudleb õrnalt mu juukseid.

„Tere, kallis,” pomiseb ta.

Ma ei saa midagi parata, et tunnen kergendust, turvalisust ja erutust, kui ta käsi on ümber minu. Ta silmitseb mind enda poole tõmmates ükskõiksel ilmel Jacki, suunab siis tähelepanu minule, naeratab ühe suupoolega, ja järgneb põgus suudlus. Tal on seljas tumesinine triibuline pintsak ja avatud kraega valge särk, jalas teksased. Söö või ära.

Jack põrkub ebamugavust tundes tagasi.

„Jack, see on Christian,” pomisen ma vabandavalt. Miks ma vabandan? „Christian, Jack.”

„Mina olen Ana sõber,” ütleb Christian Jackil kätt surudes napi jaheda naeratusega, mis ta silmadesse ei jõua. Ma vaatan Jacki poole, kes takseerib tema ees seisvat mehelikkuse musternäidist.

„Mina olen ta ülemus,” vastab Jack ülbelt. „Ana mainis küll ekskallimat.”

Oh pagan küll. Sa ei taha Viiekümnega seda mängu mängida.

„Noh, mitte enam eks,” vastab Christian rahulikult. „Tule, kallis, on aeg minna.”

„Palun, tee koos meiega üks drink,” ütleb Jack meelitavalt.

Minu meelest ei ole see hea mõte. Mul on millegipärast kohutavalt ebamugav. Ma heidan pilgu Claire’ile, kes vahib Christianit ihalevalt, suu lahti. Millal ma ometi kord ära harjun, et ta mõjub niiviisi kõikidele naistele?

„Meil on muud plaanid,” vastab Christian mõistatusliku naeratusega.

On või? Ja ootusärevus valdab mu keha.

„Võib-olla mõni teine kord,” lisab ta. „Tule,” ütleb ta mul käest kinni võttes.

„Esmaspäeval näeme.” Ma naeratan Jackile, Claire’ile ja finantsosakonna poistele, ning eirates Jacki ilmet, et talle see asi üldse ei meeldi, lähen Christiani järel tänavale.

Taylor ootab kõnniteeservas Audi roolis.

„See nägi välja nagu pissimisvõistlus,” ütlen ma Christianile, kui ta mulle autoukse avab.

„Seda see oligi,” pomiseb ta ja saadab mulle mõistatusliku naeratuse ning sulgeb siis autoukse.

„Tere, Taylor,” ütlen ma ja meie silmad kohtuvad tahavaatepeeglis.

„Preili Steele,” vastab Taylor sõbraliku naeratusega.

Christian libistab end minu kõrvale, võtab mu käe ja suudleb õrnalt sõrmenukke. „Tere,” ütleb ta tasa.

Mu põsed lähevad roosaks, kuna ma tean, et Taylor meid kuuleb, kuid samas olen tänulik, et ta ei näe seda pingsat, põletavat pilku, millega Christian mind vaatab. Ma pean end kõvasti kokku võtma, et mitte talle siin ja praegu, kohe autos sülle ronida.

Oh, auto tagaistmel ... hmm.

„Tere,” ütlen ma vaikselt, suu kuivamas.

„Mida sa tahaksid täna õhtul teha?”

„Ma arvasin, et sul on midagi plaanis.”

„Oh, ma tean küll, mis mina teha tahan, Anastasia. Ma küsin, mida sina teha tahad.”

Ma naeratan talle säravalt.

„Ahaa,” ütleb ta ulakalt ihara muigega. „Niisiis ... palumine. Kas sa tahad minu või enda pool paluda?” Ta kallutab pea küljele ja naeratab oma oi-kui-seksikat naeratust.

„Minu meelest olete te liiga enesekindel, härra Grey. Aga vahelduse mõttes võiksime me minna minu poole.” Ma hammustan meelega huulde, ja ta ilme tumeneb.

„Taylor, preili Steele’i juurde, palun.”

„Sir,” vastab Taylor ja suundub sõiduteele.

„Kuidas su päev läks?” küsib Christian.

„Hästi. Aga sinul?”

„Hästi, tänan.”

Ta tobedalt lai naeratus on samasugune nagu minul ja ta suudleb jälle mu kätt.

„Sa näed kena välja,” ütleb ta.

„Sina samuti.”

„Su ülemus, Jack Hyde, kas ta teeb oma tööd hästi?”

Ohoo! Selline äkiline teemamuutus. Ma kortsutan kulmu. „Miks sa seda küsid? Kas seoses pissimisvõistlusega?”

Christian muigab. „See mees tahab sulle püksi ronida, Anastasia,” ütleb ta kuivalt.

Ma lähen tulipunaseks ja mu suu kukub lahti, ning ma heidan Taylori suunas närvilise pilgu.

„Noh, ta võib tahta mida iganes ... miks me üldse sellest räägime? Sa tead, et ma ei tunne tema vastu mingit huvi. Ta on lihtsalt mu ülemus.”

„Selles asi ongi. Ta tahab seda, mis kuulub mulle. Ma pean teadma, kas ta teeb oma tööd hästi.”

Ma kehitan õlgu. „Ma arvan küll.” Kuhu ta sellega tüürib?

„Noh, siis oleks tal parem sind rahule jätta, või muidu ta leiab end istuli tänavalt.”

„Oh, Christian, millest sa räägid? Ta pole midagi halba teinud.” Veel.