Читать книгу Kui aeg saab otsa - Elina Hirvonen - Страница 6

2

Оглавление

Helsingi, mõne aja pärast

I’ve got a strong urge to fly, but I’ve got nowhere to fly to.” Ta kuulab veel ühe korra laulu, mida on kuulanud iga päev mitu korda, aastate kaupa. Kui muusika lõpeb, on kõik temas kerge. See on viimane kord.

Naeratus on kerge, sõrmed kergemad kui kärbse tiivad. Ta seisab keset linna katusel, kuhu on alati ronida tahtnud. Tal on vasakus käes väikese kaliibriga poolautomaatne vintpüss. Seda oli olnud lasketiiru kõrvale pargitud auto pakiruumist jahmatavalt kerge varastada. Sellest peale, kui ta oli otsustanud oma plaani ellu viia, oli kõik olnud jahmatavalt kerge.

„Selles ma olen hea,” mõtles ta, kui pildistas oma teadet ja selle võrku üles pani, pakkis vintpüssi kotti, tõmbas selga musta tuulejope, jalga mustad püksid ja pehmete taldadega tossud, millega oli hea ronida. Muusika lõi sees kõik liikvele, kodunt lahkudes oleks tahtnud teha paar hüpet, lüüa rusikaga lakke sõrmenukkide jäljed, tundus, et nii võiks tõesti teha, põrutada lakke augu ja seinale kingataldade jäljed, joosta kergel sammul üle autode, puhuda teelt eest takistused, võilille ebemed, olla hetkeks nii kirkalt sealsamas, et miski ei saaks hoogu ja jõudu talitseda.

*

Nüüd on tema liigutused tavalisest aeglasemad, otsekui toimuks kõik vee all. Linn on tema unenägu ning politseiautode, kiirabiautode ja põgenevate inimeste hääled kostavad kaugelt, veepinna teisel poolt.

Ta näeb selgelt vaid naist, keda sihib. Naine on tema emast noorem ja nii tavalise välimusega, et võiks olla kes tahes. Naise kõrval on teine, nii vana, et kindlasti sureb niikuinii varsti. Ta toetab relva vastu õlga ja suumib variaabelsihikuga nooremale naisele pähe, otsekui teeks filmi.

Relv läheb lahti, kui päästikule vajutad. Pärast esimesi laske võib laadimata uuesti tulistada. Päästik tundub sõrme all jahe. Vaja on vaid väikest liigutust. Sõrm ei värise. Ta kissitab silmi. Vana naine hüüab nooremale midagi ja noorem keerab pea ära.

Nad võivad olla ema ja tütar, mõtleb ta ja langetab hetkeks vintpüssi, raputab käsi ja ahmib õhku otsekui pärast pikka sukeldumist. Siis tõstab ta vintpüssi uuesti ja sihib naist, kes hoiab peitu joostes kübarat kinni.

Kui aeg saab otsa

Подняться наверх