Читать книгу Lumivalge ja roosipuna - Emily Winfield Martin - Страница 6

„See on juhtumas,“ sõnas noorem häälel, mis krabises nagu lehed.

„On tõepoolest,“ lausus vanem.

„Üks mees langeb ööl, mis pime,

kaks tüdrukut saabuvad,

üks hele, üks tume.

Elajas möirgab

ning laps langeb ka.

Siis veri ega kuld ei valitse

enam me maal.“

„Ma tean, mida ettekuulutus ütleb,“ ohkas vanem.

„Need on tema tütred, tema omad, kes langes. Tema omad, kes lehtedesse verd valas,“ ütles noorem kindlalt. „Jah, need on nemad.“

„See on võimalik,“ sõnas vanem sosinal, vaatamata enda varjatud kohale.

„Nemad teevadki kõigele lõpu,“ lausus noorem.

„Aga kõigepealt peab üks neist langema.“