Читать книгу Kodutute küla I: Ümberasujad - Erik Tohvri - Страница 10

Raudiku küla piiras ühest küljest põlismets, teisest aga mereni ulatuv puisniit, kus suviti lõgisesid niidumasinad ja sügisel kõrgusid heinakuhjad, igaühe keskel kuhjavarras nagu võidulipu heiskamiseks püsti. Küla ise oli aastasadade jooksul tekkinud sama nime kandva mõisa ümber, mille valgeks lubjatud häärberis oli juba kakskümmend neli aastat kohalikele talulastele koolitarkust jagatud. Tegelikult koosnes Raudiku küla kahest osast, sest kitsas, aga kohati käreda vooluga Roostpalu jõgi jagas selle pooleks. Jõgi tegi mõisa kohal aupakliku kaare, õigemini küll oli mõis omal ajal jõekääru rajatudki; kuna häärber oli küla keskuseks, oli hakatud vastaskaldal elutsejaid ülejõe inimesteks nimetama. Otse mõisapargi kõrval ühendas punaseks värvitud käsipuudega maanteesild küla kaks poolt ja sillal oli küla elus väga oluline osa: peale selle, et ülejõe koolilapsed kooli ja talumehed meiereisse pääsesid, said mõisapoolsed omakorda silla kaudu veskisse, poodi ja vallamajja minna.

Vesiveski oli kunagine mõisnik lasknud Roostpalu jõele niiviisi ehitada, et tekkiv paisjärv mõisa akende alla jääks; see veekogu polnud küll lai, aga siiski tublisti avaram kui enamikes mõisates pargimaastiku juurde kuuluvad tiigid. Pealegi polnud voolava veega paisjärve vaja puhastada, igakevadine suurvesi uhtus minema kõik liigse, mis eelmise suve jooksul oli veekogusse tekkinud.

Otse jõe kaldal, mõisast mõnisada meetrit ülesvoolu, asus Härma talu. Miks talu just niisuguse talvisevõitu nime oli saanud, seda ei oleks osanud praegune peremees Madis Aruhein küsijale seletada, kuigi ta oli siinsamas sündinud ning juba tsaariajast alates peremeheametis olnud. Küllap oli seegi vana aja pärandus nagu mõisa ja küla nimigi – kohaliku koduloouurijast kooliõpetaja arvates oli Raudiku tekkinud mõisa asutaja Eisenblumi nime tõenäoliselt tahtliku väärtõlkimise kaudu: otsetõlkes oleks see midagi raudlille taolist pidanud tähendama, mis poleks küla nimeks kuidagi sobinud. Nüüd aga oli asi selge – siin oli nii Raudiku mõis kui ka Raudiku küla, mis kokku moodustasid ühe terviku.