Читать книгу Internetiturundaja lauaraamat - Erti Luik - Страница 10

Kodulehe kasutajasõbralikuks muutmisel on abiks kodulehe põhiliste kasutusviiside tuvastamine. Oluline on välja uurida, mida kasutajad koduleheküljel teevad, kuidas seda kasutavad ning selle alusel välja töötada kodulehekülje ülesehitus ja funktsioonid. Schneider ja Winters (1998) toovad kasutusjuhtude väljaselgitamiseks esile järgmised sammud:

 • Osaliste tuvastamine. Osalised on objektid või isikud, kes internetilehekülge kasutavad või selle abil vastastikku suhtlevad, näiteks kodulehekülge kasutavad kliendid ja teisalt klienditeenindaja ettevõttes.

Joonis 2. Kodulehel tehtavad toimingud ja nendega seotud osalised.

 • Kasutusjuhtude tuvastamine. Kasutusjuhutude all mõistetakse osaliste ootusi süsteemi toimimisele: toimingud või ülesandeid, mis on osa suhtlusest osalise ja kodulehekülje või süsteemi vahel.

 • Osaliste sidumine kasutusjuhtudega. Joonisel 2 on näha osaliste seotus kasutusjuhtudega. See aitab tuvastada, kes mille eest vastutab ning kontrollida, kas midagi pole kahe silma vahele jäänud. Näiteks kui klient ei saa iseseisvalt koduleheküljelt kontrollida oma tellimuse staatust, tuleb otsustada, kas see funktsioon on piisavalt oluline, et see lisada.

 • Kasutusstsenaariumide väljatöötamine. Igale kasutusjuhule arendatakse välja kõik võimalikud rajad. Põhistsenaarium kirjeldab kasutusjuhtumit, mille puhul keskmine kasutaja jõuab lõpptulemuseni kõige ootuspärasemal moel. Ülejäänud stsenaariumid kirjeldavad peensusteni põhistsenaariumist erinevaid, alternatiivseid tegevusi ja nendega seotud funktsioone. Stsenaariumi juurde on soovitatav lisada eel- ja järeltingimused, näiteks võib eeltingimus olla sisselogitud olek ning järeltingimus, et kliendi edastatud andmed on salvestatud ning et klienditeenindajale ja kasutaja meilile on saadetud sellekohane märge.