Читать книгу Internetiturundaja lauaraamat - Erti Luik - Страница 14

Kui kodulehte ei ole mugav kasutada, ei leia klient toodet ja järelikult ei saa ta seda ka osta. See tõsiasi kehtis eile, täna ja nii jääb see tõenäoliselt ka tulevikus.

Kodulehe ebaõnnestunud ülesehitus ongi enamasti peamine põhjus, miks kasutajad ei jõua soovitava lõpptulemuseni. Kui kasutaja on piisavalt motiveeritud, võib ta proovida veel kord pärast esmakordset ebaõnnestumist, aga kui teda korduvalt juhatatakse koduleheküljel ringiratast või juhatatakse läbi otsingu “ei kuhugi”, ta loobub ja lahkub.

Koduleht tuleb rajada põhimõttel üldiselt üksikule, mille kohaselt detailne info paigutatakse kasutaja esmasest vaateväljast eemale, näiteks mõnele alamlehele. Seda peamiselt seetõttu, et vaid väike osa kasutajatest vajab kohe detailset infot. Enamik külastajad reageerivad juba üldistel, kõrgematel navigatsioonitasemetel ning hakkavad otsima üksikasjalikku infot, kui üldine info on suutnud haarata nende tähelepanu ja tekitanud huvi.

Kodulehe hea, kasutajakeskse ülesehituse lahutamatu osa on struktuuri ja navigatsiooni sidusus, integreeritus lehesisese otsingu ja alamdomeenidega. Keerulisus, kompaktsuse puudumine, peidetud valikud jms takistavad kasutajatel leida otsitavat ning jätavad nad tihti vastusteta. Inimeste veebikäitumise tunnustatud uurijaid Jakob Nielsen toob välja kodulehe ülesehituse põhilised vead (V52).

1 1. Loogilisuse puudumine. Kõige silmatorkavam struktuuriviga on sisuosade organiseerimatus ning loogilise paigutuse puudumine. Kuigi kasutajad saavad alati katse-eksituse meetodil ning otsingut kasutades otsitava leida, on see tülikas ja aeganõudev. Samuti piirab see kasutajal võimalust mõista teisi kodulehel toodud pakkumisi ning leida seotud tooteid.

1 2. Sidustamata otsing ja struktuur. Paljud (kogenud) internetikasutajadkasutavad nii otsingumootoreid kui ka leheküljesiseseid otsinguid. Maandudes läbi otsingu leheküljele, mis ei anna vihjeid ega juhiseid teda ümbritseva kohta, on kasutajal raske sellel navigeerida. Otsingu ja struktuuri sidumine eeldab muidugi, et kodulehel tervikuna on olemas loogiline struktuur. Ka leheküljesisese otsingute kasutusmugavus suureneb, kui iga otsing toob välja konkreetse lehe asukoha struktuuris. Välised otsingusaidid (Google jt) ei saa seda tihti teha, sest nad ei tunne lehekülje struktuuri ega oska seetõttu esile tõsta olulisemaid valikuid. Kodulehekülje loojatel on see teadmine olemas ja seepärast tuleks täpsustada koduleheküljesisese otsingu puhul viidete sisu.

1 3. Puuduvad sektsiooni koondlehed. Sektsiooni pealehed on maandumislehed, kuhu on koondatud ülevaatlik sisu ja viited alamlehtedele – need on abiks nii kasutajatele infohulgas orienteerumiseks kui ka otsingumootoritele, kuna maandumislehti tõstetakse rohkem esile. Samuti tihendab see otsingu ja struktuuri sidusust.

1 4. Mitmetasandilisus. Objekte võib kodulehel liigitada erinevate kriteeriumide alusel. See võimaldab pikad tootenimekirjad kokku võtta kompaktseteks ja kergesti hallatavateks tootekategooriateks (ingl k shortlist). Samas võib liigne mitmetasandilisus muutuda kodulehekülje kirstunaelaks, kui objektid on paigutatud näiteks korraga mitmesse kategooriasse. Kasutajad võivad seetõttu kulutada ülesehituse mõistmisele palju väärtuslikku aega, mida nad võiksid hoopis kasutada toodete ja teenustega tutvumiseks.

1 5. Põhilehega integreerimata alamdomeenid ja kampaanialehed. Internet on täis vanu kampaanialehti, millele liikluse tekitamiseks nähti kunagi kurja vaeva. Nüüd seisavad need mahajäetud leheküljed üksikute internetisaartekestena, tõmmates nii ettevõtte kodulehelt asjatult tähelepanu. Seepärast on soovitatav võimalusel kampaania eraldiseisvatest maandumislehtedest loobuda ja paigutada vajalik info alamlehtedele, mis seotakse kodulehekülje üldise struktuuriga. Eraldi kampaanialehed on õigustatud vaid suuremamahuliste kampaaniate, ürituste jms puhul.

1 6. Peidetud navigatsioonielemendid. (Menüü)elemendid, mida kasutajad kohe ei märka, võivad sama hästi ka olemata olla. Siiski peidetakse üsna tihti olulised navigatsioonielemendid näiteks piltide taha, mis rulluvad lahti alles siis, kui kasutaja neile kursoriga osutab. Samasse kategooriasse kuuluvad ka navigatsiooniosised, mis kasutavad näiteks bännereid vms – inimesed lihtsalt ei pane selliseid elemente tähele. Selline lähenemine on õigustatud vaid kampaanialehtedel, mille puhul eeldatakse, et kasutaja on tulnudki lehele pigem ajaveetmise eesmärgil.

1 7. Kontrollimatud navigatsioonielemendid. Kodulehekülje kasutusmugavust vähendavad erinevad liikuvad elemendid, näiteks muutuva asukohaga menüü. Siia kategooriasse kuuluvad ka läbimõtlemata lahtirulluvad elemendid, mis blokeerivad olulise osa sisust ning elemendid, mis liiguvad, keerlevad või tiirlevad.

Joonis 3. Estonian Airi jaanipäeva kampaanialeht osaliselt peidetud navigatsioonielementidega.

1 8. Mittejärjepidev navigatsioon. Navigatsioonistruktuuri ülesanne on aidata kasutajat. Kasutajad peavad sellele peale vaadates kohe aru saama selle loogikast ning see peab kehtima läbi terve kodulehekülje. Kahjuks muudavad paljud kodulehed navigatsiooniloogikat eri sektsioonides, kus valikud ilmuvad ja kaovad, tekitades kasutajas segadust. Põhimenüü on kasutajale oluline tugi, mis aitab teda nii tema enda asukoha täpsustamisel kui ka kiirel naasmisel algusesse, kui ta on täiesti eksinud.

1 9. Liiga palju erinevaid navigatsioonitehnikaid. Igal navigatsioonitehnikal on omad eelised ja puudused ning see, millist täpselt kasutada, sõltub kodulehekülje eesmärgist. Kindlasti ei tohiks kodulehe kasutatavuse huvides neid miksida.

1 10. Väljamõeldud või spetsiifilise sõnavaraga menüüribad. Menüüdes ettevõttesisese või erialase terminoloogia kasutamine tekitab kasutajais segadust ning takistab ka toodete esilekerkimist otsingutulemustes – kasutajad ei otsi enamasti tooteid spetsiifiliste terminite või slängisõnade järgi. Seetõttu väheneb ka koduleheküljele jõudvate külastajate arv.