Читать книгу Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas - Gunnar Press - Страница 7

Aavo Pikkuus sündis 1954. aasta 23. novembril Petserimaal Vastseliina külje all Kapera külas. Ema Aleksandra ja isa Nikolai olid setud ning rääkisid kodus omavahel setu keelt. “Mina olen setu ja mäletan ka keelt!” teatab Aavo. “Hahaa! Tsikapet tähendab ratastraktorit! Kes ei usu, uurigu järele!”

Ema, keda küla ja kõik hilisemad tuttavad kutsusid Alliks, oli pärinud oma emalt täiskomplekti setu rahvariideid ja ehteid, ka sõle. Kunagi ilmus ajalehes Setomaa lugu pealkirjaga “Alli Pikkuus: “Ma saa-i magamagi jäjä, inne ku mehele midägi seto keleh ütle-i.””

“Oi, ma olin uhke, kui ema rahvarõivad selga tõmbas ja teiste memmedega laulu lahti lõi! Jätkus neil aga häält!” imetleb Aavo Pikkuus veel pool sajandit hiljem.

Kodumaja Sangla tänaval Tartus.

Aavo oli viiene, kui onu Paul kutsuti Tartu raudteele vedurijuhiks ja talle eraldati Sangla tänaval ehituskrunt. Onu võttis ehitusmehest venna kampa ja peagi valmis elumaja, kus Pauli pere sai alumise ja Nikolai oma ülemise korruse.

Tartu 5. keskkoolis, nüüdses Tamme gümnaasiumis alanud koolitee vastu polnud Aavol esialgu suurt midagi ja hinded kannatasid kriitikat. Poisile meeldis klassijuhataja Aime Kesvatera, kelle õpetust ta peaaegu hoolega kuulas. Kahjuks kolis lemmikpedagoog varsti Tallinna, mispeale Aavo õpivaimustus kahanes.

“Just minu pingi kohal käis üks seinalaud sedasi lahti, et sealt pääses seinavahesse ja edasi koridori. Kui igavaks kiskus, tegin tunnist sääred. Enne vahetunnikella ronisin vaikselt tagasi ja kui õpetaja märkas küsida, kus ma vahepeal olin, seletasin, et otsisin pingi alla kukkunud pliiatsit,” selgitab Joosep Tootsi ja Tom Sawyeri aatekaaslane.

“Kui meie kool koliti Tammelinna, sain emalt iga päev bussisõiduks kuus kopikat, aga eelistasin jala minna ja raha koguda. Õigesti tegin. Kord pani keegi vetsu tossupommi ja direktor Jüri Vene otsustas, et see olin mina. No ei olnud! Aga direktor kukkus mind valusasti väänama. Väänas seni, kuni talle – mitte küll kõvasti – vastu lõugu andsin. Vene jättis mu pärast tunde ja korraldas nii, et tema asemel annaksid mulle keretäie vanemad poisid. Mina aga ostsin ühele veel suuremale poisile bussiraha eest peediveini ja tänutäheks andis too minu karistajatele üle turja. Kui Vene mind järgmine kord karistama hakkas, seisin juba klassi ette, ajasin jalad harki ja küsisin, kes veel peksa tahab.”

Seiklusi jätkus ka väljapoole kooliseinu. Aavo oli üheksane, kui ronis kastanisõja aegu päris puulatva laskemoona järele. Oks murdus ja poiss sadas kolmanda-neljanda korruse kõrguselt ehituskivide hunnikusse. Ülejäänud kamp kohkus sedavõrd, et pidas Aavot surnuks ja tegi vehkat. Kahe murtud jalaga poiss algul koperdas ja siis roomas samas Sangla tänavas elanud Kalle Kirsiaia majani, kuhu kutsuti kiirabi.

Jalad lahastati ja veel samal õhtul kogunesid poisid kipsi pihta koputama. Kalle meenutab: “Keegi patsutas jalga ja Aavo hüüdis: “Õige, hakkame kulli mängima!” Kargud lendasid nurka.” Aavo mäletab seda kullimängu küll ja lisab: “Hiljem õppisin karkudega jooksma. Kui kellegi kätte sain, oli igavesti mugav karguga äsada!”

Paraku ei pidanud kips trallile vastu ja luud purunesid uuesti. Aavo ei käinud pool aastat koolis ja jäi klassikursust kordama.

Püsimatu poiss proovis mitut spordiala, veidi kauemaks jäi jäähokisse. Kiindumus polnud püsiv, kuid vabastas ühest rumalusest. Nimelt oli Aavo aeg-ajalt suitsu kiskunud. Harva küll, rohkem poosi mõttes.

Majavalitsuse 12-aastased hokipoisid sõitsid Tallinna, et kohtuda lastestaadioni eakaaslastega. Uljas paharet vedas odava veini peale kihla, et tema jääl olles jääb tartlaste värav puutumatuks. Nii sündiski, kusjuures Aavo viskas võiduvärava – 5 : 4. Tehtud mehena sõitis ta kodulinna poole, suits ees ja veinipudel peos. Neid kantseldama määratud neiust polnud erilist ohjeldajat, kuid ta küsis Aavolt, kas too ise teab, miks ta on nii kidura kasvuga. Aavo ei osanud vastata. Piiga teatas siis, et suitsetamine paneb kasvu kinni. “Viskasin sigaretid eluks ajaks minema!” ütleb mees, kes kasvas sügiseks seitse-kaheksa sentimeetrit pikemaks. “Tegelikult proovisin kunagi hiljem korra veel, aga siis ajas esimene mahv südame pahaks.”