Читать книгу Õpime suusatama - Hans Gross - Страница 6
ОглавлениеPÖÖRDED PAIGAL
Kõige lihtsamateks harjutusteks ja ühtlasi suuskadega kohanemisharjutusteks on pöörded paigal. Pöörded paigal jagunevad aste-, tõste- ja hüppepööreteks.
1. ASTEPÖÖRDED:
a) lehvikpööre eest ehk astepööre ümber suusakandade,
b) lehvikpööre tagant ehk astepööre ümber suusaninade.
Lehvikpöörded on kõige lihtsamad ja algelisemad pöörded. Neid sooritatakse ümber suusakandade (suusakannad jäävad paigale ja astesammude abil sooritatakse pööre) või ümber suusaninade (suusaninad jäävad paigale ning suusakannad liiguvad kaaretaoliselt). Kui lumele jääb lehvikusarnane jälg, on pööre sooritatud õigesti. Kuna pööre on aeglane ja teostatav tasasel maal, siis tavaliselt ei kasutata seda üle 90-kraadiste pöörete puhul.
2. TÕSTEPÖÖRDED:
a. kõrvale,
b. tagant üle suusa,
c. eest üle suusa.
Tõstepöördeid kasutatakse, kui on vaja sooritada 180-kraadist pööret paigal.
A. Tõstepööre kõrvale:
1) kere pööratakse nii, et õlad oleksid paralleelselt suuskadega,
2) kepid lüüakse lumme seljapoolse suusa kõrvale umbes käte laiuselt,
3) keharaskus kantakse keppidepoolsele suusale,
4) vabajala suusanina tõstetakse ette-üles ja keeratakse vastassuunda nii, et mõlemad suusad oleksid paralleelselt,
5) keharaskus kantakse üle ümberpööratud suusale,
6) teine suusk pööratakse samuti ümber ja tuuakse juurde, samaaegselt pöördub kere normaalsesse asendisse (õlad on jälle risti suuskadega). Jälgige, et teise suusa juurde toomisel suusakepid seda ei takistaks!
B. Tõstepööre tagant üle suusa:
1) kepid lüüakse suusaninade juurde lumme,
2) keharaskus kantakse tugijalale (näiteks paremale jalale),
3) vabajala suusk (antud juhul vasak suusk) viiakse tagant üle parema suusakanna – pöörates suusanina vastassuunda – ning asetatakse paralleelselt parema suusa kõrvale maha (kumbki suusanina vaatab vastassuunda),
4) kere pööratakse ümber ja suusakepid lüüakse lumme, ümberpööratud suusanina juurde,
5) keharaskus kantakse vabajalale (vasakule jalale),
6) parem suusk pööratakse ümber ja asetatakse vasaku suusa kõrvale.
C. Tõstepööre eest üle suusa:
1) keharaskus kantakse tugijalale (näiteks vasakule suusale),
2) vabajala suusk viiakse eest üle tugijala suusa teisele poole, kusjuures suusanina jääb tugijala suusaninaga vastassuunda, suusad on paralleelselt,
3) keharaskus kantakse üle teisele suusale s.t paremale suusale,
4) vasaku jala suusakand tõstetakse üles ja suusk pööratakse ümber nii, et mõlemad suusaninad vaatavad samasse suunda ja suusad on paralleelselt.