Читать книгу Õpime suusatama - Hans Gross - Страница 7

MÄESÕIDUVIISID JA NENDE ÕPPIMISE/ÕPETAMISE METOODIKA

Mäesõiduviisid koosnevad erinevatest laskumisasenditest, pidurdustest ja pööretest. Nende õppimine arendab tasakaalu ja suusakade tunnetamist.

Õppenõlva valik

Õppenõlv peab välistama kukkumisohu, seega tuleb arvestada suusatajate sõiduoskuse ja libisemise tingimustega. Õppija peab olema võimeline õpitavaid asendeid ise kontrollima. Seetõttu sobib õppimiseks umbes 15–20 m pikkune lauge nõlvak. Ebasoodsa ilma puhul või lumeta tingimustes tuleks alustada õppimist suuskadeta kas siseruumis või väljas.

Sõnastamine ja ettenäitamine

Nõuded kehaosade asenditele sõnastatakse ja sooritatakse kehaosade kaupa, alustades jalalabade ja lõpetades pea asendiga (altpoolt ülespoole). Selleks, et õpitav asend paremini meelde jääks, tuleb mõttes või kuuldavalt korrata iga esitatud nõuet ükshaaval ja täita see kohe end seejuures visuaalselt jälgides, kuni asend on täielikult teadvustatud. Mäesõiduviiside asendeid kinnistatakse paigal ilma visuaalse kontrollita s.t kinnisilmi, selleks et paremini tajuda ja kontrollida kinesteetilist^[1.] kujundit.

Sellise õppimismeetodiga tekib kujutlus, milles visuaalne^[2.], kinesteetiline ja taktiilne^[3.] kujund on täielikult seostatud verbaalse^[4.] kujundi-sõnaga. Kõik see aitab õpitavat asendit paremini meelde jätta ja ilma vigadeta omandada.