Читать книгу Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid - Helgi Erilaid - Страница 10

Arhitektuuriajalugu ütleb, et USA Kapitooliumihoone neoklassitsistlik arhitektuur jäljendab antiikse Rooma hiilgust, mille demokraatlikud ideaalid inspireerisid Ameerika rajajaid uue vabariigi seaduste ja kultuuri loomisel. Ja et Kapitoolium Washingtonis, hoone, kus ligi kaks sajandit on töötanud Ühendriikide Kongress, on monument kümnetele arhitektidele ja tõenäoliselt kümnetele tuhandetele ehitajatele.

See tohutu hele hoone seisab künkal, kogu kompleksi keskel. Kompleksi moodustavad kuus Kongressi administratiivhoonet ja kolm Kongressi raamatukoguhoonet. Kapitooliumi marmorpaleel, mis on 19. sajandi neoklassitsistliku arhitektuuri kaunis näide, on pikad read heledaid antiikseid sambaid, reljeefidega kaunistatud friisid nagu klassitsistlikel templitel, madalad kolmnurksed skulptuuridega ilustatud ehisviilud sissekäikude kohal.

Hoone keskosast kerkib taeva poole määratu sammastega ümbritsetud rotund, sammaste taga on rida kõrgeid ümarakaarelisi aknaid. Rotundi teine korrus on kitsam, aknaid raamivad poolsambad. Sellelt tõuseb uhke hele kuppel, mis lõpeb ümara sammastega ääristatud torniga. Ja selle otsas seisab Vabadusekuju.

Kõrge ja avar trepp viib Kapitooliumi peasissekäigu juurde, mis paikneb 16 kõrge samba taga, täpselt sammaste kohal trooniva kolmnurkse ehisviilu keskel, USA lipu all.

Mõlemal pool peahoonet laiuvad hiigelpikad identsed tiibhooned. Kolm kõrget korrust, tiibade otstes taas antiiktempleid meenutavad sammastega fassaadid ja ehisviilud. Ka siin viivad sissekäikudeni laiad ja kõrged trepid. Ja arvud ütlevad mõndagi.

Kogu hoone on ligi 275 meetrit pikk, kõige laiem osa on umbes 117 meetrit, maapinnalt Vabadusekuju tippu on 96 meetrit. Kapitooliumihoones on 540 ruumi, aknaid 658, nendest 108 kupliosas, uksi 850.

Kapitooliumihoonel on viis korrust. Põhikorrusel on komiteede ruumid ning Kongressis töötavate ametnike ruumid. Teise korruse lõunatiivas on Esindajatekoja, põhjatiivas Senati ruumid. Siin on ka Kongressi juhtkonna liikmete kabinetid. Keskel, otse hiigelkupli all, paikneb 55 meetri kõrgune rotund, Kapitooliumi sümboolne süda. Määratu ümar ruum, kuhu on paigutatud hulk Ameerika ajalooga seotud maale ja skulptuure.

Nii kupli kui ka kogu hoone kaunistamisega tegeles üle 25 aasta Itaalia kunstnik Constantino Brumidi. Kapitooliumi Michelangeloks kutsutud Brumidi tegi Ühendriikide Kapitooliumi samal moel kuulsaks, nagu Michelangelo tegi Sixtuse kabeli, maalides fresko rotundi laele kupli siseküljel. See on „Washingtoni apoteoos“ – vapustavalt suur ja päris fantaasiarikas maal.

Kongressi hoone kolmandal korrusel on galeriid, millelt Kapitooliumi külastajad saavad jälgida nii Senati kui ka Esindajatekoja tööd. Siin on ametiruume, komiteede ruume ja pressigaleriisid.

USA Kongressis on 100 senaatorit ja 435 Esindajatekoja liiget. Neil kõigil on vaja abilisi ja nõuandjaid. Nii et küllap käib Kapitooliumis vilgas elu ning pidulike marmorsammaste vahelt voorib iga päev hulk rahvast sisse ja välja.

Aga kusagil selles hiigelhoones on tähelepanuväärne trepp. Maapinna kõrguselt viib üles kupli tippu 365 astet, üks aste iga aasta päeva jaoks. Vaevalt et kellelgi meist sellele trepile kunagi asja võiks olla, kuid oma raamatus „Kadunud sümbol“ jutustab Dan Brown selle trepi lõpuosast päris põnevalt. Laenakem siia pisut tema kirjeldusest.

Kõigepealt leidis tema kangelane Robert Langdon end otse rotundi kõrget kuplit ehtiva Brumidi „Apoteoosi“ all kulgevalt kitsalt galeriilt. Ta leidis avause, millest tõusis pimedusse ülalpool üha kitsamaks ja järsemaks muutuv metalltrepp. See lõppes väikese mademe ja raske paokil metalluksega. Langdon lükkas ukse lahti ja seisis nüüd lageda taeva all, tillukesel galeriil, mis ümbritses Kapitooliumihoone kupli tornitippu. Otse tema kohal vaatas üle pealinna pronksist Vabadusekuju.