Читать книгу Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid - Helgi Erilaid - Страница 5

Võiks küsida, miks kannab Ameerika manner Amerigo Vespucci järgi pandud nime, ehkki selle avastas Kolumbus.

Genuas sündinud ja portugallaste ning hispaanlaste abiga avastusretki ette võtnud Christopher Kolumbus otsis lühimat teed Indiasse ja uskus elu lõpuni, et just sinna ta oligi jõudnud.

Samal ajal, päris 15. sajandi lõpul, purjetas teisele poole Atlandit ka Firenzest pärit meresõitja Amerigo Vespucci, kes uskus, et on leidnud uue mandri, mille ta nimetas Uueks Maailmaks. 1507. aastal koostas Saksa kartograaf Martin Waldseemüller väikese maailma kaardi, millel Uus Maailm kandis esmakordselt Amerigo Vespucci eesnimest tuletatud nime – Ameerika.

Aga sellele Euroopa jaoks uuele mandrile olid juba ligi 15 000 aastat tagasi Aasiast sisse rännanud paleo-indiaanlased ning seal pika aja jooksul lugematuteks hõimudeks jagunenud. Keskaegses Euroopas seda ei teatud. Ei teatud ka seda, et esimeste eurooplastena olid juba mitu sajandit tagasi Ameerika mandrile jõudnud normannid. Just seepärast räägitaksegi Christopher Kolumbusest kui Ameerika taasavastajast.

Kohale purjetanud taasavastajad leidsid uuelt mandrilt oma traditsioonide ning uskumuste järgi elavad põlisrahvad, kes kutsumata külaliste üle kaugeltki õnnelikud ei olnud. Indiaani sõjad praegustel USA aladel kestsid ligi kaks ja pool sajandit, kuid vaprate põlisrahvaste jaoks oli see lootusetu võitlus. Valgete meeste veresaunast pääsenud sunniti oma põlistelt maadelt reservaatidesse ümber asuma.

Kusagil pole mainitud, et praegustele Ameerika Ühendriikide aladele oleks põlisrahvastest aja kiviseid jälgi jäänud. Märke Ameerika vanadest kõrgkultuuridest on leitud vaid Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ning Mehhikost. Uues Maailmas hakkasid vanast Euroopast saabunud kolonistid uut elu ehitama, mis esmalt toetus saabujate kodumandri kultuurile, traditsioonidele ja saavutustele.

4. juulil 1776 võttis teine kontinentaalkongress vastu Ameerika Ühendriikide (praegu Ameerika) iseseisvusdeklaratsiooni.

4. juulil 2015 sai USA ametlikult 239 aastat vanaks.

Uue Maailma ajalugu on vana Euroopaga võrreldes hoopis kõhnem ja siinsed kivised aja jäljed hoopis nooremad. Aga ei saa öelda, et neid vähe oleks, tegemist on ju Ameerikaga.

48 osariiki põhiterritooriumil, lisaks Alaska ja Havai ning Columbia föderaalringkond.

9,83 miljonit ruutkilomeetrit ning 317 miljonit inimest. See maa on igas mõttes SUUR.

Ka aja jälgi on siin lõpmata suur hulk, nii et oligi paras julgustükk püüda neid ühte raamatusse koguda. Ameerikast on ju lugematul hulgal raamatuid kirjutatud, meie meelelahutus on tulvil selle maa filme ja telesarju, Ameerikat teavad ja tunnevad kõik – mida uut sellest paigast veel jutustada saaks? Uuega olekski keeruline, aga vanaga?

Aja jälgede jutustatud ajalugu, valitud paigad, mis kas või osaliselt on seotud meilegi tuttavate inimeste ja nende saatustega – seda võib heatahtlik lugeja siit leida.

Üllatusterohket reisi!

Helgi Erilaid