Читать книгу Aja jälg kivis. Hispaania - Helgi Erilaid - Страница 6

Hispaania ajaloolased peavad oma riigi pealinna soliidselt iidseks – asula oli siin 21 sajandit pärast seda, kui foiniiklased rajasid Cádizi ja 6 sajandit pärast seda, kui roomlased rajasid Sevilla lähedale Italica. Kuid 8. sajandi algupoolel saabus üle kitsa väina Põhja-Aafrikast suur mauride sõjavägi ning vallutas mõne aasta jooksul peaaegu kogu Ibeeria poolsaare. Täpselt selle koha peale, kus praeguses Madridis laiub vägev kuningapalee, ehitasid maurid aastal 852 kindluse, mis sai nimeks Mayrit ning mille ümber aja jooksul tekkis väike asula. Kastiilia ja Aragoni aladel võitlesid kristlased araablaste vastu eriti agaralt. Kastiilia saigi pikapeale kristlaste kantsiks ning just sealsamas, Kordiljeeride keskel asus ka Mayrit.

Madridi elanike seas oli noil ammustel aegadel hulganisti munki. Hispaania valitsejad tahtsid nimelt, et rajataks palju kloostreid ja kirikuid, mille ümber saaks rahvas oma hinge harimiseks koonduda. 13 kirikut väikeses asulas pidid sellega küll toime tulema. Tollastest Madridi elanikest – madrilenodest – on ajalukku jäänud San Isidro Labrador, kohalik talumees, kes juhtis sügavalt usklikku vennaskonda ning saatis korda imesid.

Kauni, küllusliku looduse keskel asuv Madrid meelitas kuninglikke jahiseltskondi ligi lausa põlvkondade kaupa. Kuninglike järeltulijate ning nende vastaste ja pooldajate vahel käis aga ka pidev võimujaht, nagu igas normaalses kuningriigis. 15. sajandi lõpul pandi selle võitluse võitnud katoliiklike monarhide Isabella ja Fernando tütar mehele Austria ertshertsogile ning aastal 1516 astus troonile selle paari järeltulija, Hispaania esimene Habsburgide soost valitseja Carlos I. Kolumbus oli selleks ajaks oma reisid juba teinud ning Carlos valitses impeeriumi, mille koosseisu kuulusid Hispaania kõrval ka Madalmaad, osa Itaaliast ja Saksamaast ning uued asumaad teisel pool ookeani.

Kastiilia valitsejad tavatsesid noil aegadel pidevalt mööda oma kuningriiki ringi reisida, terve suur õukond kaasas. Carlos I järglasel Felipe II sai ilmselt sellisest mustlaseelust kõrini, tema otsustas aastal 1561, et nüüdsest on kuningriigil kindel pealinn – Madrid. Linn asus keset Pürenee poolsaart ja oli siis veel piisavalt väike. Suuremate linnade, näiteks Toledo intriigid siia ei ulatunud. Kuid monarh ei suutnud ette näha, et uude pealinna hakkas otsemaid voolama igasugust rahvast – käsitöölisi, kunstnikke, poeete, sõdureid, vargaid ja muidusööjaid. Ja linn muudkui kasvas.