Читать книгу Kõik poisid ei saa suureks - Ivar Soopan - Страница 7

Mart võttis kodus köögist lauanoa ja pistis selle varrukasse, et vanemad tähele ei paneks.

„Kuhu sa nüüd kavatsed minna?” hõikas elutoast Mardi ema, kui kuulis koridorist kobistamist.

„Ma viin prügiämbri tühjaks,” teatas Mart.

„Tohoh, täitsa vabatahtlikult lähed prügi välja viima? Mis nüüd lahti on?” ei suutnud ema ära imestada, miks poeg äkki nii tubliks on hakanud.

„See haises juba, mõtlesin, et tühjendan ära,” kostis Mart ja tegi kiiresti ukse lahti, et ei peaks enam selgitusi jagama.

Kui Mart oli välisuksest välja astunud, avanes aken ja imestunud näoga ema pistis pea välja.

„Kuule, natuke imelik oled või? Miks sa prügiämbrit siis kaasa ei võtnud?” lausus ta.

„Oih, no olen ma ikka ka…” ütles Mart ja lippas tagasi tuppa.

Hetke pärast oli ta taas õues ja sammus prügikonteinerite poole, mis asusid maja nurga taga. „Nüüd peab kähku tegema,” mõtles Mart, pani prügiämbri konteinerite juurde ja tegi minekut.

Parim koht pesunööride näppamiseks oli Silveri kodu taga, sest see oli asula viimane maja. Teised pesupuud olid kahe maja vahel, mis tähendas, et võimalikke pealtnägijaid oli rohkem.

Mardi ja Silveri maja vahele jäi kolm elumaja. Minuti pärast oli Mart kohal. Ta kõndis maja tagant mööda ja vaatas, kas tubades tuled põlevad. Ainult kahes korteris oli valgus. Kell oli kümne paiku õhtul ja enamik inimesi vaatas elutoas televiisorit. Elutuba asus kõigis korterites teisel pool maja. Seega polnud võimalikke pealtnägijaid eriti karta.

Mart tõmbas varrukast noa ja hiilis pesupuude juurde. Säuh! tõmbas ta konksude külge seotud nööri läbi. Siis teise ja kolmanda… Lippas mõne hüppega järgmise pesupuu juurde ja lõikas nöörid ka sealtpoolt läbi.

Jäi üle ainult nöörid kokku kerida ning kaduda. Kõik läks libedalt ja igasuguste viperusteta. Mardil kulus vähem kui viis minutit ja peagi oli ta tagasi kodus.

„Ja kus siis prügiämber on?” imestas koridoris seisev ema, kui Mart sisse astus.

„Äh, näed, unustasin jälle maha,” ühmas Mart, endal süda rinnus peksmas. „Jan läks mööda ja jäime korraks jutustama ja unustasin. Lähen toon kohe ära,” teatas osava luiskajana tuntud Mart ning tormas tagasi õue.

Palju ei puudunud, et ta oleks tagatipuks veel täis prügiämbri tuppa tagasi toonud. Hakkas juba konteinerite juurest lahkuma, kui märkas, et ämber on alles sodi täis.

Kuigi Mardi ema ei saanud hästi aru, miks poeg nii imelikult käitus, oli Mardi enda hing rahul, sest tema ülesanne oli edukalt täidetud. Ju teised poisid ka hindavad tema tegu, mõtles ta. Kuigi Mart pelgas pisut, et pesunööride kadumisest võib probleeme tulla, oli ta kindel, et keegi ei olnud teda näinud.