Читать книгу J. Bergmann'i laulud - Jaan Bergmann - Страница 25

Ringi käiwad ajarattad

Raugemata rutuga:

Miks weel lesekuuel katad

Ennast, Eesti isamaa?

Kas su muistse aja päewad

Sind nii sundwad leinama?

Kas su silmad nüüdki näewad

Ainult, mis ei rõõmusta?

Tõesti, kaua, kaua kattis

Pime öö sind, isamaa:

Oriapõlw su õilmed mattis,

Leinal nutsid lauluta.

Ära karda! Koidu wiired

Punetawad pilwedel:

Pea kuldse päikse kiired

Walitsewad walgusel!

Juba kadund talwe külmad,

Juba taimed tärkawad.

Lahkemaks ju läewad ilmad,

Uinuwangid ärkawad.

Walmis wirgund wiinamägi

Hüüab tööle tegijaid:

Armastus on ainus wägi,

Mis see ajab auusamaid.

Nende keskel tulla tööle

Olgu minu ülem hüüd,

Otsa teha waimuööle

Meie kõigi kõrgem püüd!