Читать книгу J. Bergmann'i laulud - Jaan Bergmann - Страница 34

Muistse põlwe päiwil

Regewärsides

Ilmus kõik, mis elas

Rahwa südames.

Aega mööda unus

Meelest lauluwiis.

Läksid pääst ka sõnad

Suurel hulgal siis.

Mõni ainukene

Sõnu mäletas

Ja siis lauldes wahest

Muret peletas.

Juba mõtles mõni

Tark ja kuulus mees:

Rahwalaulud uppund

Ajamere wees!

Küll ju kuuldi lugu

Kallist Kalewist:

Lauluisa lõi ta

Wanust waremist.

Aga regewärsid

Uinusiwad weel

Unustuse hõlmas,

Otsjat polnud teel.

Ja see otsja tuli

Wanast Koiolast,

Otsis, leidis, uuris,

Kaalus terawast.

Kõigile ta hüüdis

Walju häälega:

„,Hakakem kõik ühes

Kulda koguma!”

Hüüdu kuuldi Tartust

Taha Tallinna,

Kuuldi Pihkwa piirilt

Läbi Saaremaa.

Tuhat kätt siis wõtsid

Pihku pliiatsi,

Wõtsid wirka kätte

Puhta paberi.

Käisid läbi wallad,

Kihelkonnadki,

Nõudsid igas talus

Regewärsisi.

Ja mis iial leidsid,

Panid paberi,

Kunni kuskil enam

Polnud sõnagi.

Sellest leitud warast,

Mis tast kullaks keeb,

Wirk ja osaw meister

Wana Kandle teeb.

Wana Kandle aita

Pandud paigale

Wanemate wara

Laste lastele.

Tahad Eesti waimu

Tundma õppida:

Uuri Wana Kannelt

Täie hoolega

Tahad laulu luua

Wärsil weerewal:

Kandle kooli mine

Kõrwal terawal.

Tahad sütitada

Sõnal südameid:

Wõta Kandle koldest

Süütesädemeid.

Wana Kandle waral

Tõusku Eesti laul,

Õitsku Eesti luule,

Kaswagu ta auul!