Читать книгу J. Bergmann'i laulud - Jaan Bergmann - Страница 27

Miks kihad, weri, soonte sees,

Miks, julgus, ilmud keeles?

Miks ujul silmad silmawees,

Miks igatsused meeles?

Mul püha taewa kujutus

On hingel' ennast näitnud:

Mul püha, kallis wabadus

On meele leegil täitnud.

Mu oled sa, su olen ma,

Ei lahku iial sinust!

Mu omaks jääd sa lõpmata.

Ja orjasuud jääb minust!

Ei ükski wägi suuda sind

Mult rööwlil wõtta ära,

Ei walud, waewad suru mind,

Ei rõhu riiu kära.

Mu omaks jääd sa, wabadus,

Sa ülem taewa anne!

Sa oled, kui käes kurwastus,

Ka kurwa meele kanne!

Sa tööd ja mured kergitad,

Lood jõudu, kui käes häda,

Sa walud, waewad wähendad:

Ei iial sind ma jäta!