Читать книгу Võrdlev mütoloogia - Jaan Puhvel - Страница 7

Pigem kui uurimusega on tegemist õpetamisest johtuva käsiraamatuga. Sellest ajast peale, mil alustasin võrdleva mütoloogia loenguid Kalifornia Ülikoolis aastal 1959, sai neist osa terve põlvkond. Mu enda juhendajad sajandikeskseil õpirändudel Euroopas olid olnud Georges Dumézil Pariisis ja Stig Wikander Uppsalas. Adudes ainestiku labiilsust, piirdusin veerandsada aastat suulise esitusega, uuendades kursust üle ja üle sõnas ja mõttes, luutmaks enneaegset kivistunud kujundit. Õnneks ei pärssinud sarnane vaospeetus doktorante avaldamast väärtuslikke kokkuvõtteid, näiteks C. Scott Littletoni New Comparative Mythology või Donald Ward’i Divine Twins. Siiski pikkamisi, pärast õppuritele aastate vältel antud lubadusi, et “kunagi” tuleb käepärast raamat, tardus ainestik alltoodud kirjasõnaks. Loodetavasti kujunes ta piisavalt ainesekeskseks ja selgekujuliseks, et olla mõnevõrra huvipakkuv ka laiemale haritud lugejaskonnale, kel ju jääb vajaka suulist seletust.

Kirjandusviited raamatu lõpus keskenduvad (saadavuse piirides) hästitoimetatud ajakohastele allikaüllitistele inglise või eesti keeles, lisaks veel valikuliselt erialasemaid käsiraamatuid ja üksikasjalisemaid uurimusi kinnitamaks raamatu enda käsitlusi. Tegemist on kokkuvõtliku ülevaate, mitte vaidlusainelise süvaloodiga; sellest ka joonealuste viidete sihilik puudumine. Vajalikud seletused antakse jooksvas tekstis.

Aastatepikkusel arenguteel teaduse ja teadvuse piirimail juurdusid ja sadestusid eripärased ja vahelduvad tajud ja mõjud. Ei püri see raamat mingile lõpparvele, olles vaid ühemehe arusaam ajastaegade segipillatud pärimusist ajal, kus meie oma aastatuhat on kõhedasse lõpujärku tuiamas.

Ehk aitab aines mõnevõrra õhtumaa inimest kadunud silmapiiri otsingul, tajumaks, et tema mõistemaailm ja vaimne pärand ei pea alluma piiranguile, mis antiigist saadik ahistavad kaugmineviku mõistmist. Niisiis, teavet ja valgustust, vähem sõgedat erimeelsust ja nõmedaid eelarvamusi.

Jaan Puhvel