Читать книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk - Страница 18

20

TREENER ehk kohtumine Kogemusega

võistluskoormus oli oluliselt langenud ja põhiliselt keskenduti 60 m ja 110 m tõkkejooksule. Ning „kirss tordile” tuli Ameerika üliõpilas-liiga NCAA meistrivõistlustel, kus koos meistritiitliga tuli kaks Eesti rekordiparandust (nii eeljooksus kui finaalis) ning ka olümpianormi ületamine. Kuidagi oli vaja Brenti tänada selle riski eest, mille ta võttis, sest USA ülikoolis, kui tudeng saab kas osaliselt või täielikult tasuta õppestipendiumi, on ta samas nagu palgasõdur, ja treener peab tooma maksimaalsed punktid ülikoolile teiste ülikoolidega võrrelduna. Tema „pea on pakul”. Tekkis mõte saata just Brent Tarmoga kaasa olümpiale, sest oli teada, kui kõrgelt hinnatakse Ameerika kergejõustikus olümpiat ja kuulumist koondisesse: treeneri CV on siis hoopis teise tasemega.

Tegime juunis-juulis Tarmoga Tartus tublisti tööd ning rahuliku süda-mega saatsin ta ära olümpiaeelsesse laagrisse Kreekasse juba koos Brentiga, kes selleks ajaks Euroopasse tuli. Olümpial tuli välja korralik jooks ning lõpptulemusena olid kõik rahul. Paari aasta möödudes tehti Brentile kui olümpiamängude kogemusega treenerile teisest, tunduvalt suuremast, ülikoolist tööpakkumine, kus palganumber oli juba kaks korda suurem kui varem.

Minu olümpia treenerina tuli neli aastat hiljem, kui juba koos oma kahe vanema lapse Triinu ja Veikoga, kellele olin ka treener, vaatasime nädala Hiinat ja nädala olümpiamänge. Nägime Usain Bolti tõusu ning tema võimsat 200 m ja teatejooksu, Gerd Kanteri võiduheidet ning Tartu tüdruku Kaire Leibaku eelvõistlust ja finaali. Külastasime olümpiaküla ning olümpiaparki. Kõik ei tule alati nii, nagu sa algul ette kujutad ja unistad, vahel tuleb teha korrektiive, aga välja võib tulla veel huvitava-malt ja iseendale olulisemal kujul.