Читать книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk - Страница 23

25

Treenimise ajaloost

treenerite – olemasolust.1 Niisugused juhendajad vastutasid nii oma hoole-aluste sportliku sooritusvõime parenda-mise kui ka nende tervise ja toitumise eest, paljuski üpris samamoodi nagu see käib tänapäevalgi.

Gümnaasiumites võis ringi liikumas kohata mitut sorti asjamehi. Atleetide treeningu üldpõhimõtete kujundamine kuulus avarama vaate ja suuremate koge-mustega spetsialistide (kreeka keeles gymnastes) vastutusalasse, nende suu-niseid viisid omakorda ellu treening-metoodikas vilunud eksperdid (kr k paidotribes). Mõlemal juhul oli enamasti tegu endiste atleetidega. Võist-lejate kehalise konditsiooni eest kandsid aga hoolt „kehaõlitajad” ehk massöörid (kr k aleiptae).2 Tõsi, siinjuures tuleb tähele panna, et nii nagu erinevate ametimeeste tegevus ja ametinimetused omavahel lõpuni haa-kuda ei pruugi, pole tagantjärele võimalik ka eespool toodud antiikaegsete terminite taga peituvate kohustuste lõplik lahti kirjutamine.

Treeningfilosoofia

Noorsoo kehaline kasvatamine muutus teaduslikult ja filosoofiliselt käsitletud valdkonnaks ning nn sportliku spetsialiseerumise areng tõi omakorda kaasa treenerite oskuste pideva arengu. Optimaalse

1 H. A. Harris „Vana-Kreeka sportlased ja sport” (Tallinn 1979), lk 99.

2 Nicolaos Yalouris „The Olympic Games in Ancient Greece” (Athens 1982), lk 116-118.

Gümnaasium antiikses Olümpias