Читать книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk - Страница 25

27

Treenimise ajaloost

„lõdvestus” (ehk pingutusest toibumine) ning neljandal päeval „mõõ-dukus” (sooritati tehnilisi erialaseid harjutusi).5

Keskaegne vahepala

Antiikse spordisüsteemi kokkukukkumise järel 4. sajandil algas umbes pooltuhat aastat kestnud periood, mille juures ajalooallikad spordi teemal sisuliselt vaikivad. Alles alates 11. sajandist võib selles osas täheldada muutusi, seda eeskätt tänu erinevatele rüütlikultuuriga seonduvatele aspektidele.

Rüütliturniirid

Rüütlite ettevalmistuses oli kehalisel tublidusel mõistagi täita oma roll, sest lihvimist vajasid nii ratsutamine, vehklemine, piigikäsitlemine, ammulaskmine kui ka muud sõjaliselt olulised kunstid. Nii hakatigi mitmel pool esialgu peamiselt treeningu, hiljem ühtlasi meelelahutuse eesmärgil korraldama eelnimetatud oskusi proovile panevaid võistlus-mänge ehk rüütliturniire.

11.-13. sajandini olid turniirid esijoones aadlike meelelahutus, hil-jem muutusid aga linnakultuuri lahutamatuks ja populaarseks osaks, kus lõid kaasa nii aadlikud kui ka linnakodanikud. Rüütliturniire toimus hiliskeskaegsel Liivimaalgi, Tallinnast leidub sellekohaseid teated juba 1408. aastast.6

5 H. A. Harris „Vana-Kreeka sportlased ja sport” (Tallinn 1979), lk 164-165.

6 Põhjalikumalt on seda aega uurinud Anu Mänd. Vt nt: Anu Mänd „Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550” (Tallinn 2004), lk 364-367.