Читать книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk - Страница 33

35

Treenimise ajaloost

Raskejõustik

Esimese teadaoleva eestlaste jõustikuühendusena on ajalukku läinud 1888. aastal Tallinnas loodud raskejõustikuring, hilisema nimega Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi. Sealt algas mitmete tuntud jõu-meeste, teiste seas näiteks Georg Lurichi edukas teekond laia maailma.

Nimetatud klubi rajajana kogus tuntust kohtukirjutajana leiba teeninud Gustav Boesberg, hiljem aitas jõustikuhuviliste tegemisi koor-dineerida samuti kohtu palgal olnud Adolf Andruškevitš, kes oli omi jõustikuoskusi hankinud kuulsa Wladislaw Krajewski juurest. On ise-loomulik, et mõlema mehe jõustikualased teadmised olid omandatud väljastpoolt Eestit – Boesbergil Saksamaalt, Andruškevitšil Peterburist.

Samad mehed juhtisid klubis ka treeninguid, ehk „kehalisi harju-tusi atleetikas”, nagu Boesberg seda tegevust ise oma mälestustes on nimetanud.14 Meile harjumuspärasemate terminite „sport” ja „treening” omaksvõtuni kulus Eestis jätkuvalt pikki aastaid, laiemalt tulid need käibele alles 1920. aastatel.

Jalgrattasõit

Esimene ametlikult asutatud eestlaste spordiselts oli 1896. aastal tegut-semist alustanud Saadjärve Ratta Sõitjate Selts, millele järgnesid veel mitmed samalaadsed ühendused, näiteks 1898. aastal loodud Tartu Jalgrattasõitjate Selts Taara.

Ehkki rattasõitjate ühendusi Maarjamaale küll juurde tekkis, kippu-sid pedaalikuningad esialgu saavutustelt kangisikutajate varju jääma. Rattasõprade mõõdukatest ambitsioonidest annab aimu kasvõi Taara

14 Gustav Boesbergi päevik, ESM F 4 – 1/31.