Читать книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk - Страница 34

36

TREENER ehk kohtumine Kogemusega

seltsi 1899. aasta protokolliraamatu sirvimine. Selgub, et päevakorral polnud toona sugugi saavutusspordiga seonduv, vaid muud, hoopis argisemad mured, näiteks kodukorra küsimused. Tõsi, rattasõidust rää-giti samuti ning ühe olulise sammuna tõdeti seejuures vajadust hankida seltsile jalgrattaid (nii saab ülalmainitud allikast lugeda plaanist soe-tada „üks naeste- ja üks meesterahwa jalgrattas, kui keegi kommisjoni liikmetest wõimalikuks leiab pruugitawaid rattaid hoodawalt saada.”)15

Esimene olümpial käik

20. sajandi saabudes lisandus Eestisse üha uusi harrastatavaid spordialasid, muuhulgas leidis siiakanti tee populaarne olümpiasport kergejõustik. Juba 1911. aastal korraldas spordiselts Kalev Tallinnas oma esimesed „Olympia mängud”, esinduslikud võistlused, mis baseerusid põhiliselt kergejõustikualadele. Võistluste kavas tõdeti optimistlikult: „Praegu sei-sab kerge atletika sport rootslaste ja meie suguwendade soomlaste juures kõrgel arenemiseastmel ja wististi ei ole see eksitus, kui ütleme, et Soome eeskujul kerge atletika sport ka meie juures wagusid on ajanud. Meil on juba üksikuid spordimehi, kelle kuulsus üle maailma ulatub; see näitab, et eestlane kehaliselt spordis kõrgele wõib jõuda kui ta ennast selle elumõnu sünnitamise abinõus harjutab ja oskusliselt ära õpib.”16

Samal ajal vaadati Tartus asjadele veelgi avarama pilguga. Lõuna-Eesti sitkemad mehed olid nimelt valmis omi oskusi koguni maailma paremikuga võrdlema. Eesti sportlaste olümpiadebüüt sai teoks 1912. aastal Stockholmis, kusjuures teiste seas asusid starti kolm kergejõustik-last Tartust, spordiseltsi Tervis ridadest. Nii Eduard Hermanni, Elmar

15 Jurjewi Jalgrattasõitjate Seltsi „Taara” eestseisuse protokollide raamat, ESM F 4 – 1/41 lk 11.

16 „Esimesed Olympia mängud Tallinnas 6.-7. augustil 1911.a.” (Tallinn 1911).