Читать книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk - Страница 32

34

TREENER ehk kohtumine Kogemusega

„elukutseline atleet” Nurmi puhul küll ettevaatlikult välditi, ometi sai paljuski just tänu temale ilmselgeks, et amatörisminõue oma klassikalises kastmes oli muutunud millekski Soomes 1932. aastani väldanud keelu-seaduse sarnaseks – reegliks, mida kõik teavad, ent ikkagi laialt rikuvad.13

Ja 1932. aastal Los Angeleses peetud olümpia eel saigi Nurmi kogu ettevaatlikkusele vaatamata oma vitsad kätte, kui rootslase Sigfrid Edströmi juhitud rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF määras talle sellesama amatörismireegli rikkumise eest võistluskeelu. Nii rikuti Lendava Soomlase karjäärilõpp ning tekitati lisaks omajagu pingeid Soome-Rootsi spordisuhtlusele, mille taastumine võttis tänu soomlaste solvumisele aastaid aega.

Massiivne vaidlus amatörismi-professionalismi suhete ümber jätkus aga veel aastakümneid, enne kui 1960.-1970. aastatel lõpuks eskaleerus ning sealtpeale hääbuma hakkas.

Eesti näide

Esimesed pääsukesed

Sarnaselt muule maailmale levis spordiharrastus jõudsalt ka 19. sajandi Eestis. Piiritaguste eeskujude mõjul koondus organiseeritud tegevus Maarjamaalgi seltside seinte vahele, kust entusiastidele jõudumööda harjutamisvõimalusi ja asjakohaseid juhtnööre pakuti. Eestlaste spordihuvi äratajatena asetusid teedrajavasse rolli raskejõustiku ja jalgrattaspordi harrastajad.

13 Paavo Karikko, Mauno Koski „Paavo Nurmi” (Tallinn 1973), lk 105.