Читать книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk - Страница 26

28

TREENER ehk kohtumine Kogemusega

Märki laskmine

Militaarseid oskusi sai lihvida muulgi moel, näiteks levisid noorte meeste hulgas mõõga- ja piigivõitlust imiteerivad rituaalsed tantsud,7 samuti harrastati usinalt täpsuslaskmist. Just seda viimast võibki pidada üheks populaarsemaks hiliskeskaegseks meelelahutuseks. Laskevõistluste võitjatele jagati enamasti väärt auhindu ja neid kroo-niti uhke tiitliga „kuningas”, millega võis kaasneda erinevaid privileege.

Linnade kaitsevõime seisukohalt oli laskmine arusaadavalt igati soositud harrastus. Mitmetes linnades tegutsesid koguni meelelahutus-liku ammulaskmise huvilisi ühendavad omaette laskurite gildid või vennaskonnad.8

Papagoilaskmine

Tuntuim laskmissündmus oli papagoilaskmised ehk linnulaskmised, tavaliselt kevadiste ülestõusmispühade järel toimunud laskmisvõistlus, mille käigus püstitati kõrge ridva otsa kirev linnukujuline puidust märk-laud, misjärel võistlejad selle pihta kordamööda nooli lasid. Võitjaks osutus täpsuskütt, kelle lasust lind lõpuks alla kukkus. Eestis oli linnu-laskmine tuntud juba 14. sajandil, Tartust näiteks pärineb varaseim sellekohane teade aastast 1387.9

7 Anu Mänd „Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550” (Tallinn 2004), lk 358-359.

8 Anu Mänd „Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550” (Tallinn 2004), lk 184-185.

9 Anu Mänd „Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550” (Tallinn 2004), lk 189.