Читать книгу Boss. Mälestusi Fred Kudust - Jaanus Kriisk - Страница 5

Koostanud Enn Mainla ja Aime Pärnakivi

LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD

1917 4. jaanuaril sündis Pärnus

1924–1935 õppis Jakob Westholmi eragümnaasiumis

1935–1936 ajateenistus suurtükirügemendis Viljandis

1937–1940 õppis Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis ning lõpetas selle kergejõustiku ja suusatamise erialaga

ISIKLIK ELU. PEREKONNA LOOMINE

1940 abielu kursusekaaslase Ella Lukiga

1947 abielulahutus 1944. aastal USA-sse põgenenud Ella Lukiga ja abielu Ethel Bochmanniga, kes oli lõpetanud kehakultuuriteaduskonna 1946. aastal; sündis poeg Peeter

1949 sündis tütar Reet

1988 29. septembril suri Tartus ja on maetud Raadil Vana-Jaani kalmistule

TÖÖAASTAD

1940 juulist septembrini Eesti Spordi Keskliidu treener; õppejõud Kehalise Kasvatuse Instituudis ja õpingud TÜ arstiteaduskonnas

1941 juulis mobiliseeriti Narva-Jõesuu õppelaagrist Puna-armeesse, juulist detsembrini Punaarmee 787. ehitus-pataljoni sõdur, 1. detsembrist Eesti Laskurkorpuse rühmakomandör

1942 novembris määrati Eesti Laskurdiviisi luureosakonna ülema asetäitjaks Kalinini frondil

1943 novembris määrati ENSV Kehakultuuri- ja Spordi-komitee õppe-spordiosakonna juhatajaks Moskvasse

1944 augustis suunati Tartusse taastama õppetööd ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis

1944–1950, 1952–1957, 1960–1965 TRÜ kehakultuuriteaduskonna dekaan

1944–1950, 1952–1973 kergejõustikukateedri juhataja

1956 omistati dotsendi kutse

1959 avati spordimeditsiini eriala arstiteaduskonna juures

1960 moodustati ühiskondlik teaduslaboratoorium

1964 kehakultuuriteaduskonna juures avati spordimeditsiini kateeder

1965 loodi lihastalitluse aluste teadusliku uurimise probleemlaboratoorium

1970 ilmus raamat (vene keeles) “Kergejõustiku mitme-võistlus”. Moskva, 1970

1975 ilmus raamat: “Mitmevõistlus”. Tallinn, 1975

1981 ilmus teine täiendatud trükk (vene keeles) “Kerge-jõustiku mitmevõistlus”. Moskva, 1981

SAAVUTUSED SPORDIS, TREENER JA SPORDIORGANISAATOR

1932 alustas aktiivselt tegelemist spordiga, võistles kerge-jõustikus, suusatamises, võrk- ja korvpallis

1934 TKSÜ kergejõustikuvõistluste üldvõitja B-vanuseklassis

1935 TKSÜ kergejõustikuvõistluste üldvõitja A-vanuseklassis

1939 Eesti meister kaugushüppes ja 200 m tõkkejooksus

1940 Eesti rekordi omanik 200 m tõkkejooksus ja teate-jooksudes

1944 NSVL-i meistersportlase tiitel

1945–1953 tuli tema õpilane Heino Lipp 12-kordseks NSVL-i meistriks kuulitõukes, kettaheites ja kümnevõistluses ning püstitas kuulitõukes Euroopa rekordi

1957 võitis tema hoolealune Vilve Maremäe-Nummert rahvusvahelistel noorsoo- ja üliõpilasmängudel kaugushüppes kulla ja viievõistluses hõbeda

1958 tuli tema hoolealune Linda Kepp-Ojastu Euroopa meistriks4 x 100 m teatejooksus NSVL-i naiskonnas

1964–1977 NSVL-i mitmevõistluskoondise peatreener ja kerge-jõustikuföderatsiooni mitmevõistlustreenerite nõukogu esimees

1964 Tokio olümpia hõbemedalimehe Rein Auna treener ja NSVL-i olümpiavõistkonna treenereid, ENSV teene-line sporditegelane, VSÜ Kalev auliige

1965 algatas NSVL-i ja SLV matškohtumise mitme-võistluses; NSVL-i teeneline treener

1968 Mexico olümpiamängudel NSVL-i võistkonna treener

1969 algatas Eesti ja Rootsi maavõistluse mitmevõistluses

1972 NSVL-i võistkonna treenerina Müncheni olümpia-mängudel, kus tema hoolealused Nikolai Avilov ning Leonid Litvinenko said kulla ja hõbeda

1973 algatas Euroopa mitmevõistluse karikavõistluse läbi-viimise, anti NSVL-i Kehakultuuri- ja Spordikomitee kuldne teenetemärk

1974 initsiaator eurooplaste (NSVL ja Saksa LV) ning amee-riklaste (USA) matškohtumise korraldamisel kümne-võistluses Kadrioru staadionil

1976 NSVL-i võistkonna treenerina Montreali olümpiamän-gudel, kus tema hoolealune Nikolai Avilov sai pronks-medali

1982 omistati rahvusvaheline treeneriauhind Mainzis toimu-nud teaduskonverentsil

FRED KUDU INITSIATIIVIL VÕI OSALUSEL RAJATUD SPORDIBAASID

1947 taastati Jakobi tänava võimla, alustati Kääriku spordi-baasi väljaehitamist

1949 valmis ülikooli ratsabaas Tähtveres

1952 taastati Laia tänava võimla

1954 ehitati Jakobi tänava võimla tiivale kolmas korrus, val-mis ülikooli staadioni spordihoone

1957 rekonstrueeriti staadioni nõlval Puiestee tänava äärne hoone nn kergejõustikumajaks, valmis kuue jooksura-jaga staadion

1958 rajati Emajõele sõudebaas

1960 valmis Kääriku staadion

1962 avati Kääriku põhikorpus

1964 Käärikul anti käiku kahekorruseline ühiselamu

1968 valmisid Kääriku mängudeväljakud

1970 valmis Kääriku spordihoone kahe saali ja 100 m jook-surajaga

1980 ehitati Kääriku põhikorpuse tiib auditooriumide ja kinosaaliga, Kääriku staadion sai tehiskatte