Читать книгу Kuidas kirjutada neetult head romaani - James N. Frey - Страница 6

Kui sa ei suuda luua tegelasi, kes hakkavad lugeja kujutluses elama, ei suuda sa luua neetult head romaani. Tegelased on kirjaniku jaoks sama, mis puit puusepa ja tellised müürsepa jaoks. Tegelased on materjal, millest romaan on ehitatud.

Kirjanduslikud tegelased – homo fictus – pole siiski identsed luust ja lihast inimestega – homo sapiens’idega. Üks põhjus selleks on, et lugejad soovivad lugeda pigem erakordsest kui tavalisest. Lugejad nõuavad, et homo fictus oleks ilusam või inetum, halastamatum või üllam, kättemaksuhimulisem või andestavam, vapram või argpükslikum, ja nii edasi, kui tegelikud inimesed. Homo fictus’el on kuumem kirg ja külmem viha; ta reisib rohkem, võitleb rohkem, armastab rohkem, muutub rohkem, seksib rohkem. Seksib palju rohkem. Homo fictus teeb kõike rohkem. Isegi kui ta on lihtne, igav ja tüütu, on ta erakordsem oma lihtsuses, igavuses ja tüütuses kui tema analoogid tegelikus elus.

Tõelised inimesed on tujukad, vastuolulised, ebamõistlikud – õnnelikud ühel hetkel, meeleheitel järgmisel, vahel muutes emotsioone iga hingetõmbega. Homo fictus, teiselt poolt, võib olla keerukas, püsimatu, isegi salapärane, kuid ta on alati mõistetav. Kui ta pole, sulgeb lugeja raamatu ja ongi kõik.

Veel üks põhjus, miks kaks liiki pole identsed, on see, et ruumiliste piirangute tõttu on homo fictus lihtsam, just nagu elu on lihtsam jutus kui tegelikus maailmas.

Kui sa hakkad kirja panema kõike, mis sinuga juhtus, ütleme, täna hommikust süües, siis võiksid täita paksu köite miljonitest tunnetest, mõtetest ja kujutlustest, mis sulle pähe turgatasid.

Kujutades väljamõeldud tegelase elu, peab kirjanik valima vaid need muljed, mõtted, mõtisklused, aistingud, tunded, soovid ja nii edasi, mis kannavad tegelase motivatsioone, arengut ja otsustusvõimet – neid tegelaskuju aspekte, mis mõjutavad viisi, kuidas tegelane saab hakkama dilemmadega, mis tal loos ette tulevad.

Selle valikuprotsessi tulemus on tegelaskujude moodustumine, kes on küll elutruud, kuid pole täiesti inimolendid. Homo fictus on abstraktsioon, mis on mõeldud peegeldama põhilist, kuid mitte kõike, homo sapiens’ist.