Читать книгу Kuidas kirjutada neetult head romaani - James N. Frey - Страница 8

George Baker väidab oma «Dramatic Technique’s» (1919), et «draama headus sõltub keeruka tegelaskuju sügavast mõistmisest ja enesekindlast esitamisest [—] nii et vana väljend «tunne iseennast» muutub näitekirjaniku jaoks «tunne oma tegelaskujusid nii lähedaselt kui võimalik».

Aga kuidas siis tunda oma tegelast «nii lähedaselt kui võimalik»?

Lajos Egri kirjeldab oma põhjapanevas raamatus «The Art of Dramatic Writing» (1946) väljajoonistatud tegelast kui kolmemõõtmelist. Esimest mõõdet nimetab ta füsioloogiliseks, teist sotsioloogiliseks ja kolmandat psühholoogiliseks.

Tegelase füsioloogiline mõõde sisaldab ta pikkust, kehakaalu, vanust, sugu, rassi, tervist ja nii edasi. Kuhu oleks näiteks jõudnud Jim Thorpe, kui ta oleks sündinud kompjalaga? Või Marilyn Monroe, kui ta oleks kasvanud lamedarinnaliseks? Või Hank Aaron, kui tal oleks olnud atrofeerunud käsi? Või Barbra Streisand nõrga häälega? Ilmselgelt poleks see mõjutanud mitte ainult nende elukutsevalikud, vaid ka nende isiksused oleksid välja kujunenud teistmoodi. Väike mees ei saa kõigist üle kõndida nii, nagu suur mees. Ilus või inetu, lühike või pikk, kõhn või paks – kõik need füüsilised omadused mõjutavad tegelase arengut, täpselt samamoodi kui päris inimeste puhul.

Ühiskond kujundab meie iseloomu sõltuvalt meie välimusest, suurusest, soost, kehaehitusest, nahavärvist, armidest, füüsilistest ja vaimsetest puuetest, allergiatest, rühist, aktsendist, hingeõhu puhtusest, kalduvusest higistada, isikupärastest väljenditest ja žestidest ning muust sellisest. Väike, õrn, kuldjuukseline, suurte siniste silmadega tüdruk kasvab täiesti teistsuguste ootustega sellele, mida ta elult saab, kui ta terava ninaga punnsilmne õde. Et luua täielikult väljaarendatud tegelast, pead mõistma täielikult tegelase füsioloogiat.

Teine Egri kolmest tegelaskuju mõõtmest on sotsioloogiline.

Missugune on tegelase ühiskondlik klass? Missuguses ümbruskonnas ta kasvas? Missugustes koolides käis? Millist poliitikat pooldas? Kas ta käis kirikus ja kui, siis millises? Missugused olid ta vanemate suhtumised seksi, rahasse, edasijõudmisse? Kas talle anti palju vabadust või üldse mitte? Kas kord oli lõtv või karm või kusagil vahepeal? Kas tegelasel oli palju või vähe sõpru; missugused nad olid? Missouri talupoiss on kasvanud teistsugustes oludes kui hispaanlasest nooruk New Yorgi Harlemis. Et tegelaskuju täielikult mõista, pead tema isikuomaduste kujunemise põhjusi täpselt teadma. Inimese iseloomu kujundab ühiskondlik kliima, milles ta üles kasvab, olgu ta siis päris või väljamõeldud. Kui kirjanik ei mõista tegelaskuju arengu dünaamikat, pole tegelase motivatsioone võimalik täielikult mõista. Just tegelase motivatsioonid tekitavad konflikte ja loovad jutustuse pinge, mis su romaanis peab olema, et see suudaks hoida lugeja tähelepanu.

Psühholoogiline, Egri kolmas tegelaskuju mõõde, on füsioloogilise ja sotsioloogilise mõõtme tulem. Psühholoogilises mõõtmes leiame foobiaid ja maaniaid, komplekse, hirme, tõkkeid, süü ja igatsuse mustreid, fantaasiaid ja nii edasi. Psühholoogiline mõõde sisaldab selliseid asju nagu IQ, võimed, anded, loogiline mõtlemine, kombed, närvilisus, tundelaad ja muu seesugune.

Romaani kirjutamiseks ei pea olema psühholoog. Sa ei pea olema lugenud Freudi või Jungi või Dear Abby’t^[1.], sa ei pea ka suutma defineerida psühhopaadi ja skisofreeniku erinevust.

Kuid sa pead tundma õppima inimloomust ja mõistma, miks inimesed tegutsevad nagu nad tegutsevad ja räägivad nagu nad räägivad. Püüa teha maailmast oma laboratoorium. Kui sekretär ei soovi enam su kontoris töötada, siis küsi, miks. Su sõber tahab lahutust; kuula ta kaebusi. Miks valis su hambaarst elukutse, mis põhjustab teistele valu ja mille tõttu ta peab terve päeva inimeste suudes tuhnima? Minu oma arvas, et saab sel viisil rikkaks, kuid ei suuda ikka veel oma varustuse järelmaksu ära tasuda. On hämmastav, mida inimesed sulle räägivad, kui küsid viisakalt ja kuulad kaastundlikult. Paljud kirjanikud peavad päevikuid või teevad iseloomuvisandeid inimestest, keda nad kohtavad, mis on hea mõte. Grace Metalious asustas romaani «Peyton Place» oma sõprade ja naabritega kodulinnast, ja kõik, keda ta tundis, said aru, kes olid need liiderlikud ringiaelejad. Ta kaotas mõned sõbrad, mõned naabrid ei tahtnud teda enam tunda, kuid ta kirjutas neetult hea romaani.