Читать книгу Kuidas mitte vihata oma meest pärast laste sündi - Jancee Dunn - Страница 4

Kui saate lapse, panete oma abielus lõhkema pommi, ja kui tolm maha vajub, on teie abielu teistsugune, kui see oli enne.

– Nora Ephron

Kui ma olin kuuendat kuud lapseootel, einestasin koos sõpradega, kes kõik soovisid innukalt minuga jagada oma raskelt kättevõidetud vanemlikke tarkuseterasid. Nad puistasid neid kärarikkalt muidu vaikses kohvikus, žestikuleerides hoogsalt nagu mänguhoos täringumängijad tänavanurgal. Minu poole lendas nii palju nõuandeid, et olin sunnitud märkmiku järele haarama. Võta haigla räpase duširuumi jaoks kaasa plätud, kribisin kirjutada. Huggiese salvrätikud on head paksud. Külmuta vette kastetud hügieenisidemeid sünnitusjärgsete hemorroidide jaoks.

„Oh, ja ole valmis vihkama oma abikaasat,” ütles minu sõber Lauren. Vaatasin üles, pannud kirja gaasid, tee beebi jalgadega rattasõitu. Vale, ütlesin talle rahulikult. Ma lugesin ette rea põhjuseid, miks meie suhe seisab kindlatel jalgadel: me olime koos olnud peaaegu kümme aastat. Me liikusime keskea poole ja tülitsemine tähendanuks väärtusliku energia ammutamist kahanevatest ressurssidest. Mis veelgi tähtsam: me olime rahumeelsed pooleraklikud kirjanikud, kes tugevatest helidest hirmunud antiloopidena sääred teevad.

Ma vaatasin oma sõprade hoolikalt sätitud ilmeid, kui nad üritasid muigeid peita. Mõne kuu jooksul oli mind juba pühendatud sadadesse lapsevanemaks olemise nüanssidesse. Unusta korralik öine uni. Sa ei seksi enam kunagi, ja usu mind, see on kergendus. Loomulik sünnitus? Sa anud epiduraali, eriti kui vaagen avaneb nagu minul.

Minu lemmiksoovitus pärines mu sõbralt Justinilt, kolme lapse isalt: „Parem vaata praegu ära kõik filmid, mida saad,” ütles ta nukralt pead vangutades. „Pärast lapse sündi? Pole lootustki.”

Heitsin talle kõõrdpilgu. Lapsevanemaks olemine on nii koormav, et ma ei saa istuda diivanile ja filmi vaadata? Mitte kunagi?