Читать книгу Mina, Earl ja surmasuus tüdruk - Jesse Andrews - Страница 4

Ma arvan, et peaksime alustama abituuriumiaasta esimesest koolipäevast. See oli tegelikult imeline, kuni ema mu ellu sekkus.

Imeline on muidugi suhteline mõiste. Ega ma midagi erilist oodanudki. Imeline on vist isegi liiga uhke sõna. See lause peaks kõlama hoopis nii: „Olin meeldivalt üllatunud, kui mul viimase õppeaasta esimesel koolipäeval ei tekkinudki tahtmist oma kappi pugeda ja surnut teeselda.”

Kool on alati stressirohke koht ning ükskõik millise õppeaasta alguse esimene päev on eriti pöörane, sest jõujooned pannakse uuesti paika. Ma unustasin eelmises peatükis mainida, et traditsioonilistes rikkurite, sportlaste, nohikute, isetegevuslaste ja kõigis muudes gruppides kehtib ühtlasi klassihierarhia. Nooremad goodid elavad vanemate gootide hirmu all, keskmiste klasside nohikud suhtuvad nutikatesse rebastesse2 põlgliku umbusuga ja nii edasi. Seega kui üks klass kooli lõpetab, lähevad kõik nende vabanenud positsioonid ümberjagamisele ning see annab tihti mõnevõrra veidraid tulemusi.

Mulle tähendas see peamiselt askeldusterohket hommikupoolikut. Läksin tobedalt vara kohale vaatama, mis toimuma hakkab. Mõned kutid olid juba territooriumi märgistamas. Need olid peamiselt Bensonis kõige rohkem tagakiusatud kampade esindajad.

INTERJÖÖR: KORIDOR RAAMATUKOGU UKSE EES. HOMMIK.

JUSTIN HOWELL tuiab närviliselt kolmandal korrusel raamatukogu ees, et seda isetegevuslastele vallutada. Ta trambib „KASSIDE” MUUSIKALI meloodiaid ümisedes edasi-tagasi ja paistab GREGI lähenemas nähes ilmselget kergendust tundvat.

JUSTIN HOWELL tunneb silmanähtavat kergendust, et tulija pole sportlane ega jõugusjõlkuja, kes teda kohe pedeks kutsuks.

Oh, tere, Greg.

GREG GAINES

Justin, tore sind näha.

JUSTIN HOWELL

Minul on rõõm sind näha. Greg, kuidas su suvi möödus?

GREG

Kuum ja igav ning uskumatu, et juba läbi.

JUSTIN HOWELL

HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA

OH HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA

HA-HA-HA-HA

See näiliselt süütu NALI viis Justin Howelli täiesti endast välja. Vahest oli tal SURMAHIRM taas koolis olla.

Igatahes polnud reaktsioon päris see, mida Greg lootis saada. Ta oli kavatsenud öelda midagi suvalist, mis meelde ei jää. Nüüd ta KEHITAB ÕLGU ja NIHELEB EBAMUGAVUSTUNDEST ja püüab SILMSIDET VÄLTIDA. Tavaliselt teeb ta nõnda, kui inimesed mingi ta lause peale naerma hakkavad.

JUSTIN HOWELL jätkab kulmudega mingit imeliku grimassi tehes

HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA

HA-HA-HA-HA

Saabub raamatukoguhoidja MISSIS WALTER ja põrnitseb mõlemat poissi. See naine on peaaegu kindlasti ALKOHOOLIK.

JUSTIN HOWELL

Tere, missis Walterrrr.

MISSIS WALTER põlglikult

Hmfff.

JUSTIN HOWELL

Greg, see oli nii naljakas.

GREG

Hea küll, mees, pärast näeme.

Mul puudus vähimgi kavatsus siseneda raamatukogusse ja hakata seal Justin Howelliga vennastuma täpselt neil põhjustel, mille eespool üles lugesin. Oli aeg edasi liikuda.

INTERJÖÖR: KORIDOR BÄNDIRUUMI EES. HOMMIK.

LAQUAIAH THOMAS ja BRENDAN GROSSMAN pole veel bändiruumi pääsenud. Nad uurivad mingeid NOOTE, ehkki neil pole pille kaasas. Paistab, et nad tahavad inimestele näidata, et nad on profimuusikud, kes võivad ka niisama noote lugedes aega surnuks lüüa.

BRENDAN GROSSMAN

Gaines, kas sa sel aastal orkestrisse tuled?

GREG vabandavalt

Ei suutnud seda ajakavasse mahutada.

BRENDAN GROSSMAN

Miiida?

LAQUAIAH THOMAS imestades

Aga sa oleksid sel aastal timpanid saanud! Kes meil nüüd timpaneid hakkab mängima?

BRENDAN GROSSMAN kurvalt

Ilmselt siis Joe DiMeola.

GREG

Jah, ilmselt Joe. Ta oskab seda nagunii paremini kui mina.

LAQUAIAH THOMAS

Joe käes lähevad trummipulgad higiseks.

GREG

Sest ta keskendub nii pingsalt.

INTERJÖÖR: AUDITOORIUM. HOMMIK.

Kaks goodist abiturienti SCOTT MAYHEW ja ALLAN McCORMICK mängivad tagumises pingis „Magicut”. GREG siseneb ettevaatlikult, pilk ringi vilamas. Auditoorium on tõenäoliselt kooli kõige väärtuslikum piirkond. Väga tõenäoliselt ei suuda nii väike gootide koloonia vastu seista sel hommikul päris kindlasti kohale jõudvatele SPORTLASTE, ISETEGEVUSLASTE ja JÕUGUSJÕLKUJATE hordidele.

GREG

Terekest, härrased

SCOTT MAYHEW

Tere sullegi

ALLAN McCORMICK pilgutab kiiresti ja innukalt silmi ilma mingi nähtava põhjuseta

Jah, tere päevast.

Goodid (goot-idioodid) asuvad sotsiaalses hierarhias väga madalal astmel, kuid samas on nende kampa peaaegu võimatu sisse pugeda. Võib-olla just seepärast, et nad asuvad nii madalal. Nad on väga kahtlustavad kõigi suhtes, kes nendega rääkida üritavad – suuresti seepärast, et naerdakse nii nende haldja- ja lohelembuse kui vihmamantlite ja pikkade, kas täiesti pulstis või liiga hoolitsetud soengute üle ning narritakse nende kommet kõndida väga kiirete sammudega, sealjuures valjusti läbi nina puhisedes. Nende sallivust ära teenida ilma ise goodiks hakkamata on raske.

Mingil määral ma tunnen neile kaasa, sest mõistan nende maailmavaadet. Nad vihkavad keskkooli nagu minagi. Nad püüavad pidevalt reaalsusest põgeneda ja elada hoopis fantaasiamaailmas, kus nad võivad kogu oma aja kulutada mägedes hulkumisele ja umbes kaheksa erineva kuu valguse all inimesi mõõkadega peksta. Mõnikord tunnen, et mõnes paralleeluniversumis elades võiksin minagi nende sekka kuuluda. Ma olen väga heleda nahaga, tüse ja sotsiaalselt täiesti saamatu. Ja kui päris aus olla, siis inimeste mõõkadega ründamine on vägev.

Umbes nii ma mõtlesin nende juures auditooriumis passides, kuid siis tabas mind valgustumishetk.

SCOTT MAYHEW käib pärast pikka kõhklemist välja KAARDI nimega „Ebasurnute hord”.

ALLAN McCORMICK

Kurat.

GREG

Scott, vägev hord sul.

Valgustumishetk pani mind taipama, et ma ei suudaks iialgi päriselt elada nii, et pean kogu aeg kellegi kaarte kiitma.

See tegi mu enesetunde paremaks.

Lasksin varsti sealt viisakalt jalga.

INTERJÖÖR: LÕUNAPOOLNE TREPIESINE. HOMMIK.

Uste juurde on end sisse seadnud kõik neli Keskklassi Taustaga Afroameerika Üheteistkümnendike Alamgrupi 4c liiget. Üksildane teise õppeaasta usklik Ian McEvans laotab oma kraami eemale koridori maha ja jääb süngel ilmel ABIVÄGE ootama.

See on klassikaline olukord, kus püüad suhelda nii vähe kui võimalik, sest kui sinust vähegi jõuab tekkida mulje, et oled ühe grupi liige, märkab teine kamp seda kohe ja paneb su põlu alla. Kümnendikest usklike põlgus poleks muidugi suurekaliibriline õnnetus, kuid üks mu elueesmärkidest nõudis, et ma ei sattuks kellegi põlualuseks. Kas on juhtunud, et see eesmärk tundus jaburusena? Jah. Kuid nimetage nüüd mulle ausalt mõni eesmärk, mis mõnikord jaburana ei tundu. Kui järele mõelda, siis on isegi presidendiks olemine jube vastik.

GREG noogutab IAN POSTHUMALE peaaegu märkamatult tervituseks. Täpselt samal hetkel põrkab KUMMIPALL, mida JONATHAN WILLIAMS vastu SUVALISI PINDU loobib, GREGILE vastu hambaid.

Varasematel aastatel poleks olnud võimalik juhtunut mingil väärikal moel ära klaarida. Palliloopijad oleksid kahjurõõmsalt naerda rõkanud ja minu ainsaks võimalikuks tegutsemisviisiks olnuks kiirel sammul sündmuskohalt lahkuda ning tõenäoliselt ka edaspidi pallidega loopimise märklauaks olla.

Kuid üpris kähku selgus, et tänavu hakkavad asjad teisiti olema.

Valjusti minu üle naermise asemel paistis Jonathan Williams hoopis piinlikkust tundvat ja peitis pea särgi varju.

DARNELL REYNOLDS silmanähtavalt tüdinult

Ma ju ütlesin sulle, et keegi saab pihta

DONTÉ YOUNG

See kutt on abiturient

JONATHAN WILLIAMS pomiseb

Palun vabandust.

GREG

Pole hullu.

DAJUAN WILLIAMS tõukab Jonathani.

DONTÉ YOUNG küünealust puhtaks urgitsedes

Lõpeta oma lollakas loopimine ära.

Ühesõnaga tähendab lõpuklassis käimine seda, et kui inimesed sulle millegagi piki hambaid virutavad, siis ainult ettekavatsematult. Teisiti väljendudes – abiturient olla on imeline.

Niiviisi ma terve oma hommikupooliku veetsingi. Tagantjärele tundub see täiuslik päev. Passisin mõne minuti parklas Sünge Süürlase Nizari juhitud lärmaka välismaalastest lastekamba seltsis ning seejärel vahetasin tervitusi jalgpallimeeskonna liikmetega – kusjuures sel aastal ei tulnud neist ükski mu nibusid väänama. Tuntud kanepisõber Dave Smeggers hakkas mulle jutustama pikka ja masendavalt mõttetut lugu oma suvest, kuid jäi peagi linde vahtima ning ma kasutasin seda hetke põgenemiseks. Vonta King üritas mind meelitada kabineti number 318 ette istuma, mille vältimiseks teesklesin, et olen teel õpetaja juurde. Ja nii edasi.

Lisaks pidin mingil hetkel äärepealt ühe Madison Hartneri rinnaga kokku põrkama. Tema tissid asuvad minu silmadega umbes samal kõrgusel.