Читать книгу Tagurpidi lugemine. Sari Varraku ajaviiteromaan - Jo Platt - Страница 2

„Kas läheme sisse?” Ta ilme oli ootamatult tõsine ja viivuks mulle isegi tundus, et ta annab mulle võimaluse valida.

Raputasin selle mõtte peast ja pigistasin ta kätt. „Mis meil muud üle jääb, isa? Lõppude lõpuks olen mina selle etenduse üks kahest peategelasest.”

Uksed avanesid ja ma kuulsin kahinat ja kriginat, kui sada inimest ennast oma toolidel ringi keerasid. Otsemaid paelus mu tähelepanu tumedajuukseline surnukahvatu noor naine esimeses pingireas, kes ahmis õhku ja surus käe oma uskumatult lopsakatele, uskumatult punastele huultele.

„Miks ta ei naerata?” mõtlesin endamisi. „Tal igatahes on ju suu, millega naeratada.”