Читать книгу Baltimore’ide raamat - Жоэль Диккер - Страница 3

Homme läheb minu nõbu Woody vangi. Seal veedab ta oma elu järgmised viis aastat.

Teel, mis viib mu Baltimore’i lennujaamast tema lapsepõlvemaadele Oak Parkis, kus ma temaga tema vabaduse viimasel päeval kohtun, kujutlen teda juba ilmumas aukartustäratava kinnipidamisasutuse väravate ette Cheshire’i linnas Connecticutis.

Me kavatseme veeta päeva onu Sauli majas – paigas, kus me kunagi olime nii õnnelikud. Sinna tulevad ka Hillel ja Alexandra ning koos moodustame mõneks tunniks imelise neliku, kes me kunagi olime. Sel hetkel ei ole mul veel aimugi tagajärgedest, mis sellel päeval meie eludele on.

Kaks päeva hiljem helistab mulle onu Saul.

„Marcus? Onu Saul siin.“

„Tere, onu Saul. Kuidas lä…“

Ta ei lase mul rääkida.

„Marcus, kuula hoolega, mul on tarvis, et sa kohe Baltimore’i tuleksid. Küsimusi ära esita! Juhtunud on midagi hirmsat.“

Ta lõpetab kõne. Alguses arvan, et kõne katkes, ja helistan kohe tagasi, aga ta ei vasta. Kuna ma ei jäta jonni, võtab ta lõpuks uuesti vastu ja ütleb üksnes: „Tule Baltimore’i!“

Ta paneb uuesti ära.

Kui te leiate selle raamatu, siis palun lugege see läbi!

Ma tahan, et keegi teaks Baltimore’i Goldmanide lugu.