Читать книгу Mehed on Marsilt, naised Veenuselt - John Gray - Страница 7

Üks suuremaid erinevusi meeste ja naiste vahel on see, kuidas nad tulevad toime stressiga. Mehed keskenduvad sellele üha rohkem ning sulguvad endasse, naised aga võimendavad asja ikka enam ning teevad selle emotsionaalselt keerukamaks. Samas on mehe vajadus end hästi tunda, erinev naise vastavast vajadusest. Mees tunneb end kindlamalt, kui ta on lahendamas probleeme, naine aga siis, kui ta on nendest rääkimas. Nende erinevuste mittemõistmine või aktsepteerimatus tekitab ebavajalikku hõõrumist meie suhetes. Toome igapäevase näite.

Kui Tom tuleb koju, tahab ta lõõgastuda ning toibuda ajalehte lugedes. Ta on stressis oma lahendamata päevaprobleemide pärast ning leiab leevendust neid unustades.

Ka tema naine Mary soovib lõõgastuda pärast stressirohket päeva. Tema leiab kergendust oma probleemidest kõneldes. Pinge nende vahel süveneb ning võib muutuda vimmaks.

Tom mõtleb omaette, et miks see Mary peab küll nii palju rääkima, Mary aga tunneb, et teda ignoreeritakse.

Mõistmata oma erinevust kaugenevad nad teineteisest üha enam.

Tõenäoliselt tunnete te sellise olukorra ära. See on üks paljudest näidetest, kus mees ja naine satuvad riidu. See pole vaid Tom ja Mary probleem, seda esineb peaaegu igas perekonnas.

Selle probleemi lahendumine Tom ja Mary jaoks sõltub mitte niivõrd sellest, kui väga nad teineteist armastavad, vaid sellest, kuivõrd nad mõistavad vastassugupoolt.

Teadmata, et tuju parandamiseks vajavad naised tõesti jutustamist oma probleemidest, jääbki Tom arvama, et Mary räägib liiga palju, ning ta tõrgub teda kuulamast. Teadmata, et Tom loeb ajalehte selleks, et leida leevendust, võib Mary tunda end eiratuna ja hüljatuna. Ta jätkab pealetükkivalt oma juttu, kuigi teine seda ei soovi.

Need erimeelsused võivad saada lahendatud, niipea kui mõistetakse põhijoontes, kuidas mehed ja naised tulevad toime stressiga. Uurigem taas elu Marsil ja Veenusel ning piilugem meeste ja naiste hinge.

STRESSIGA TOIMETULEK MARSIL JA VEENUSEL

Kui marslane on häiritud, ei räägi ta eales, mis teda vaevab. Ta ei koorma teist marslast oma probleemidega, kui just sõbra abi pole otseselt vajalik probleemi lahendamiseks. Selle asemel muutub ta väga vaikseks ning poeb oma erakoopasse probleemi üle järele mõtlema, et leida lahendust. Kui ta leiab lahenduse, tunneb ta kergendust ning ronib koopast välja.

Kui ta lahendust ei leia, teeb ta midagi, et probleemi unustada. Loeb näiteks lehte või mängib mõnd mängu. Kui ta on vabastanud oma meeled päevaprobleemist, suudab ta lõdvestuda. Kui stress on tõesti suur, võtab ta tarvitusele vägevamad vastuvõtted nagu autoga kihutamise, mõnes võistluses osalemise või mägedes ronimise.

Õdusama enesetunde saavutamiseks poeb marslane koopasse, et üksinda oma probleemid lahendada

Kui veenuslane on häiritud või stressis, siis otsib ta leevenduseks kedagi, keda ta usaldab, ning jutustab talle üksikasjalikult oma päevaprobleemidest. Kui veenuslased jagavad teistega oma muresid, läheb nende tuju kohe paremaks. Selline on veenuslaste elustiil.

Et leida leevendust, tulevad veenuslased isekeskis kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest

Veenusel on teistega murede jagamine sõpruse ja usalduse märgiks, mitte koorma ladumiseks teise õlule. Veenuslastel pole häbi, kui neil on probleeme. Nende ego sõltub mitte „asjatundlik” olemisest, vaid headest suhetest. Nad jagavad avalalt oma tundeid, kui on segaduses, häiritud, lootuse kaotanud või kurnatud.

Veenuslane tunneb end hästi, kui tal on armsaid sõpru, kellega saab jagada oma tundeid ja probleeme. Marslane tunneb kergendust, kui suudab ise oma probleemi seal koopas ära lahendada. Selline kergendustunde seadus kehtib ka tänapäeval.

LEEVENDUSE LEIDMINE KOOPAS

Kui mees on stressis, eemaldub ta oma teadvuse-koopasse ning keskendub probleemi lahendamisele. Enamasti võtab ta ette just kõige pakilisema või siis kõige raskema probleemi. Ta keskendub sedavõrd tolle ühe probleemi lahendamisele, et kaotab ajutiselt silmist kõik muu. Teised probleemid ja asjad, mille eest ta vastutab, tuhmuvad sel ajal tagaplaanil.

Ta muutub aina endassetõmbunumaks ja aina hajameelsemaks, oma suhetes vastutusvõimetuks ja hõivatuks. Näiteks kui temaga kodus vestelda, siis näib, et vaid 5 % tema teadvusest viibib kohal, ülejäänud 95 % on veel tööl.

Ta on ära, sest tegeleb oma probleemiga, loodab leida sellele lahendust. Mida suurem on stress, seda enam on ta hõivatud oma probleemist. Sellisel hetkel pole mees mõistagi võimeline pühendama tähelepanu oma naisele ega jagama talle tundeid, mida naine loomulikult ootab ja väärib. Ta teadvus on ülihõivatud ning ta on võimetu seda vabastama. Kui ta aga suudab leida lahenduse, tunneb ta kohe kergendust, poeb välja oma koopast ning on jälle võimeline normaalseks suhtlemiseks.

Kui ta aga ei leia oma probleemile lahendust, jääb ta edasi oma koopasse. Et lahti pääseda, otsib ta lahendamiseks väiksemaid probleeme. Nendeks võivad olla ka lehe lugemine, televiisori vaatamine, auto juhtimine, kehaliste harjutuste sooritamine, jalgpalli vaatamine, korvpalli mängimine ja nii edasi. Iga tegevus, mis hõivab kas või 5 % tema teadvusest, võib tal aidata unustada oma probleemi ning päästa teda neist valla. Nii võib ta järgmisel päeval seda suurema eduga keskenduda oma probleemile.

Uurigem detailsemalt mõnd juhust. Jim tavatses lugeda ajalehte oma probleemide unustamiseks. Kui ta luges lehte, ei seisnud ta enam vastamisi oma päevaprobleemiga. 5 % tema teadvusest, mis polnud keskendunud tööasjadele, tegeles arvamuste kujundamisega ja lahenduste leidmisega maailmaprobleemidele. Ta teadvus kisti ikka enam ajalehe probleemidesse ning ta unustas omad. Ta kandis keskendatuse oma tööprobleemilt üle paljudele maailmaprobleemidele, mille eest ta polnud otseselt vastutav. See protsess vabastas tema teadvuse tööalastest pitsitavatest probleemidest ning ta võis taas hakata tegelema oma naise ja lastega.

Tom vaatas jalgpalli, et vabaneda närvisolekust ja stressist. Ta vabastas oma teadvuse probleemide lahendamispüüetest sellega, et lahendas oma lemmikmeeskonna probleeme. Spordivõistlust vaadates võis ta ümberkehastunult tunda, nagu oleks ta iga mänguga midagi ära lahendanud. Kui tema meeskond suurendas skoori või võitis, nautis ta edu. Kui tema meeskond kaotas, kannatas ta selle kui omaenda kaotuse pärast. Nii või teisiti sai ta teadvus vabastatud reaalsete probleemide haardest.

Tomi nagu teisigi mehi aitab vabanemine pingest, mis paratamatult kaasneb spordivõistlusele, ajalehesündmusele või filmi lõpplahendusele, vabaneda ka nendest pingetest, mida ta tunneb elus.

KUIDAS NAISED REAGEERIVAD KOOPALE

Kui mees on kinni oma koopas, on ta võimetu osutama oma kaaslasele küllaldast tähelepanu, mida too väärib. Seda aga on naisel raske aktsepteerida, sest tema ju ei tea, kuivõrd stressis on mees. Kui mees oleks tulnud koju ning jutustanud kõigist oma probleemidest, siis osanuks ta kaasa tunda. Selle asemel mees muudkui vaikib ning naisele näib, et teda ignoreeritakse. Ta võib küll nentida, et mees on häireseisundis, kuid ta eeldab ekslikult, et mees ei hooli temast, kuna ei räägi talle oma asjadest.

Naised ei saa üldiselt aru, kuidas marslased tulevad toime oma stressiga. Nad ootavad, et mehed avaneksid ning räägiksid kõik südamelt ära, nagu teevad seda veenuslased. Kui mees viibib oma koopas, paneb naine pahaks, et mees nii kinnine on. Ta on haavunud, kui mees kaevub ajalehte või kõnnib välja, et pisut korvpalli mängida. Nõndaviisi ta ju ignoreerib naist.

Loota, et mees, kes on koopas, muutuks kohe avameelseks, reageerimisvalmiks ja armastusväärseks, on ebareaalne. Nagu oodata naiselt, kes on erutatud, et ta silmapilkselt maha rahuneks ja kõigest aru saaks. Ekslik on loota, et mees realiseeriks iga hetk oma armastust naise vastu. Nagu on ekslik loota, et naise tunded oleksid alati ratsionaalsed ja loogilised.

Kui marslased poevad oma koopasse, kalduvad nad unustama, et ka nende sõpradel võib olla probleeme. Võimu võtab instinkt, mis ütleb, et enne kui hoolt kanda kellegi teise eest, tuleb hoolt kanda enda eest. Kui naine näeb mehe sellist hoiakut, protesteerib ta selle vastu ning pahandab mehega.

Ta võib nõudval toonil paluda mehelt tuge, otsekui võitleks ta oma õiguste eest selle hoolimatu tüübiga. Kui naisel oleks meeles, et mehed pärinevad Marsilt, saaks ta õigesti tõlgendada mehe käitumist stressi puhul kui tema toimetuleku moodust ning mitte näha siin mehe tunde-väljendust naise vastu. Pahandamise asemel võiks siis naine leida koostöö võimalusi ning kokkuvõttes saavutada seda, mida ta vajab.

Teisalt on meestel vaevalt aimu, kui kaugele nad eralduvad, kui poevad oma koopasse. Kui mees teaks, kui väga ta oma urgu pugemisega naist riivab, võiks ta naisele kaasa tunda, kuna too tunneb end mahajäetuna ning tähtsusetuna. Meeles pidamine, et naine pärineb Veenuselt, aitaks tal olla mõistvam ja lugupidavani naise reaktsiooni ja tunnete suhtes. Mõistmata naise käitumise põhjendatust hakkab mees end tavaliselt kaitsma ning lähebki vaidluseks. Toogem ära viis levinud möödarääkimise juhtu:

1. Kui naine ütleb: „Sa ei kuula mind,” vastab mees: „Miks sa arvad, et ei kuula. Ma võin sulle korrata iga sõna, mis sa ütlesid.”

Kui mees on koopas, salvestab ta naise sõnad oma teadvuse 5 % abil kui kuuldu. Mees järeldab, et kui ta on kuulanud 5 %, siis ta on kuulnud kõike. Tegelikult on naine taotlenud temalt täit ja jagamatut tähelepanu.

2. Kui naine ütleb: „Mulle tundub, et sa oled kusagil ära,” vastab mees: „Miks sa arvad, et ma olen ära. Ma olen ju siin. Kas sa ei näe mind?”

Ta arvab, et kui keha on kohal, siis ei tohiks naine öelda, et ta on kusagil ära. Aga sellest hoolimata tunneb naine, et kuigi mehe keha on kohal, on ta ometi kusagil kaugel. Ja seda naine silmas peabki.

3. Kui naine ütleb: „Sa ei hooli minust,” vastab mees: „Loomulikult ma hoolin sinust. Miks ma siis sinu arust püüan seda probleemi lahendada?”

Ta arvab, et kuna ta on ametis probleemi lahendamisega, mis mingis mõttes toob kasu ka naisele, siis peaks naine teadma, et mees hoolib temast. Naine aga vajab otsest tähelepanu ja hoolt ning seda ta oligi ju tegelikult palunud.

4. Kui naine ütleb: „Mul on tunne, et ma ei tähenda sulle midagi,” vastab mees: „Loll jutt. Tähendad ju küll.”

Ta on kindel, et naise tundmused on põhjendamatud, kuna tema ju lahendab oma probleemi ka naise hüveks. Ta ei taipa, et kui tema keskendub ühele probleemile ning eirab neid, mida naine nii oluliseks peab, siis on iga naise reaktsioon loomulik: ta võtab asja isiklikuna ning tunneb end tähtsusetuna mehe silmis.

5. Kui naine ütleb: „Sa oled tundetu. Sa oled ainult ise endal meeles,” vastab mees: „Mis siis lahti on? Kuidas ma peaksin siis sinu meelest oma probleemi lahendama?”

Ta arvab, et naine on liiga nõudlik ja kriitiline hetkel, kui tema tegeleb millegagi, mis on probleemi lahendamiseks just kõige olulisem. Mees tunneb, et teda ei hinnata. Talle näib naise tuju olevat põhjendamatu. Mehed ei adu tavaliselt, kui kiiresti ja põhjalikult nad võivad muutuda hellast ja tundlikust kaasast kaugeks ja lugupidamatuks mühakaks. Koopas on mees ülihõivatud oma probleemi lahendamisega ega ole teadlik, kuidas tema ükskõikne olek mõjub teistele.

Et täiustada kooselu, peavad mõlemad – nii mees kui ka naine – püüdma teineteist paremini mõista. Kui mees hakkab naisest kõrvale hoidma, võtab too asja kohe isiklikuna. Teadmine, et mees võitleb stressiga omal viisil, aitab hästi, ometi ei leevenda see hingevaeva täielikult.

Just sellel tunnil võib naisel olla suur pakitsus rääkida oma tunnetest. Seepärast on oluline, et mees ei peaks naise tuju põhjendamatuks. Mees peab mõistma, et naisel on õigus rääkida oma tundmustest, otsekui oleks ta eiratud või toeta. Just samuti, nagu mehel on õigus kaevuda oma urgu ning olla seal vait. Kui naine seda ei mõista, ei vabane ta oma asjatust solvumistundest.

LEEVENDUSE LEIDMINE RÄÄKIMISEST

Kui naine on stressis, tunneb ta instinktiivset vajadust rääkida oma tunnetest ja kõikvõimalikest probleemidest, mis on tema tunnetega seotud. Kui ta hakkab rääkima, siis ei sea ta neid probleeme tähtsuse järjekorda. Kui ta on häiritud, siis ta on häiritud kõigest, suurest ja väikesest. Ta ei keskendu kohe oma probleemide lahenduste leidmisele, ta saab kergendust enese väljendamisest ning sellest, kui teised teda mõistavad. Tema häiritus väheneb ka siis, kui ta kõneleb oma probleemidest huupi.

Naine ei keskendu kohe oma probleemide lahenduste leidmisele, ta saab kergendust enese väljendamisest ning sellest, kui teised teda mõistavad

Kui mees kaldub stressis keskenduma ühele probleemile ning unustab teised, siis naine kipub stressis olles tegelema kõikide probleemidega korraga. Ta tuju paraneb, kui ta saab rääkida kõikvõimalikest probleemidest keskendumata nende lahendamisele. Rääkimise ajal ta nagu uurib ise oma tundeid ning saab teadlikumaks, mis teda õieti vaevab. Seejärel ta polegi enam nii häiritud.

Oma tuju parandamiseks räägivad naised kunagistest probleemidest, tulevastest probleemidest, võimalikest probleemidest ning isegi lahendamatutest probleemidest. Mida rohkem nad räägivad ja seega asja uurivad, seda paremini nad hakkavad end tundma. Selline on naiste meetod. Oodata neilt midagi muud tähendab naisterahva enesetunnetuse eiramist.

Kui naine on häiritud, leiab ta leevendust oma erinevate probleemide üksikasjalikust jutustamisest. Ja kui ta tunneb, et teda kuulatakse, siis stress kaob. Ära rääkinud ühe teema, peab ta pausi ning hakkab kõnelema järgmisest. Sel moel jätkab ta teemade ringi laiendamist, tuues jutuks uusi probleeme, muresid, pettumusi, frustratsiooni. Need teemad ei pea olema mingis kindlas järjekorras ega loogilises seoses. Kui talle tundub, et teda ei mõisteta, võib tema teadvus asju paisutada sedavõrd, et ta saabki häiritud üha rohkematest probleemidest.

Just samuti nagu koopasse pugenud mees vajab väikesi probleeme, et hajutada keskendatust, nii vajab ka naine – eriti, kui talle tundub, et teda ei kuulata – kõnelemist muudest probleemidest, mida pole tarvis kohe lahendama hakata. Et unustada oma tundepiina, võib ta lasta end emotsionaalselt kaasa kiskuda muudesse probleemidesse. Ta võib leida leevendust ka oma sõprade, sugulaste, kolleegide probleemide arutamisest. Räägib ta omadest või võõrastest probleemidest, igatahes on rääkimine juba iseenesest stressis vaevlevale veenuslasele loomulik ja tervendav.

KUIDAS MEES REAGEERIB NAISE RÄÄKIMISE-VAJADUSELE

Kui naised kõnelevad oma probleemidest, kutsub see meestes tavaliselt esile protesti. Mees arvab, et naine räägib probleemidest sellepärast, et just mees on nende eest vastutav. Mida rohkem on probleeme, seda enam süüdistatuna ta ennast tunneb. Ta ei mõista, et naine räägib selleks, et parandada oma meeleolu. Mees ei tea, et naine soovib, et ta kuulaks.

Marslased räägivad probleemidest vaid kahel juhul: kas keegi on neid süüdistanud või nad küsivad nõu. Kui naine on tõsiselt häiritud, arvab mees, et naine süüdistab teda. Kui naine näib olevat vähem häiritud, siis mees oletab, et naine küsib nõu.

Kui mees oletab, et naine küsib nõu, tõmbab ta härra Korraldaja maski pähe ning asub probleemi lahendama. Kui ta oletab, et naine süüdistab teda, siis tõmbab ta välja mõõga ning asub end rünnakute eest kaitsma. Mõlemal juhul leiab ta peagi, et raske on naist kuulata.

Kui mees pakub naise probleemidele lahendusi, jätkab too aina uutest probleemidest kõnelemist. Pärast paari-kolme lahenduse pakkumist loodab mees, et naise tuju nüüd paraneb.

Sest marslased ise tunnevad kergendust kohe, kui nad tänu palutud nõuandele on leidnud lahenduse. Kui naise tuju aga paremaks ei lähe, arvab mees, et tema nõuanne on tagasi lükatud, ning tal on tunne, et teda ei hinnata.

Ja kui mehele näib, et teda rünnatakse, hakkab ta end kaitsma. Ta usub, et kui ta asja ära seletab, lõpetab naine süüdistamise. Mida ägedamalt ta end kaitseb, seda häiritumaks naine saab. Mees ei taipa, et naine ei vaja selgitusi. Ta vajab seda, et mees mõistaks teda ning laseks tal asuda aina uute probleemide kallale. Kui mees on tark ja tõesti naist kuulab, muudab naine juba mõne minuti pärast meelt ning räägib sama õhinal muudest asjadest.

Mees nördib, kui naine kõneleb asjadest, mille vastu ta on võimetu midagi ette võtma. Kui naine on stressis, võib ta näiteks kaevata:

• „Ma saan tööl liiga vähe palka.”

• „Tädi Louise jääb üha haigemaks, iga aastaga läheb asi hullemaks.”

• „Meie maja jääb meile kitsaks.”

• „On kohutavalt kuiv aastaaeg. Millal ometi hakkab sadama?”

• „Me oleme oma pangaarve üle kulutanud.”

Naine võib teha mõne neist märkustest selleks, et väljendada oma muret, pettumust või nurjumist. Ta teab, et selle probleemi lahendamiseks ei anna midagi teha, kuid et leida hingele leevendust, tunneb ta vajadust sellest ikka ja jälle rääkida. Kuulaja osavõtt tema nurjumistest või pettumustest on talle toeks. Igatahes võib ta sellega oma meespartneri nördima panna, kui too ei hooma, et naine vajab oma meeleolu tõstmiseks enda tühjaksrääkimist.

Mehed muutuvad läbematuks, kui naised räägivad üksikasjalikult oma probleemidest. Mees arvab ekslikult, et kui naine jutustab väga detailselt, siis on kõik need detailid vajalikud selleks, et tema leiaks siit lahenduse naise probleemile. Ta heitleb, et leida nende seast olulist, ning muutub rahutuks. Jälle pole ta mõistnud, et naine ei nõua temalt lahendusi, vaid hoolimist ja mõistmist.

Lisaks on kuulamine mehele raske ka sellepärast, et ta eeldab ekslikult jutus mingit loogikat, kuid naine hüppab huupi ühelt teemalt teisele. Pärast seda, kui naine on esitanud järjest kolm-neli probleemi, satub mees nördinult segadusse, kuna ei suuda neid paigutada loogilistesse seostesse.

Teine põhjus, miks mees võib loobuda kuulamast, on see, et ta otsib jutust seda peamist. Ta ei saa alustada oma lahenduste formuleerimist, kui ei tea väljundeid. Mida rohkem üksikasju naine esitab, seda suuremasse kimbatusse mees satub. Tema hämming leevenduks, kui ta peaks meeles, et naine saab suurt hingekosutust just detailidest kõneldes. Kui mehel püsiks meeles, et üksikasjadest rääkimine parandab naise meeleolu, võiks ta end lõdvaks lasta. Kui mees leiab rahuldust probleemilahenduse keerukate üksikasjade väljatöötamisest, siis naist rahuldab oma probleemi üksikasjadest jutustamine.

KUIDAS MARSLASED JA VEENUSLASED LEIAVAD RAHU

Marslased ja veenuslased elavad üheskoos rahulikult tänu sellele, et nad on võimelised respekteerima omavahelisi erinevusi. Marslased õpivad lugu pidama tõsiasjast, et veenuslastele on rääkimine eluliseks vajaduseks, et see parandab nende meeleolu. Kui mehel polegi suurt midagi ütelda, õpib ta olema naisele toeks ainuüksi kuulamisega. Veenuslased aga õpivad respekteerima seda, et marslastel on tarvidus sulguda endasse, kui nad võitlevad oma stressiga.

Koobas pole siis neile enam suur müsteerium või põhjus häirekellaks.

Kui mees leiab rahuldust probleemilahenduse keerukate üksikasjade väljatöötamisest, siis naist rahuldab oma probleemi üksikasjadest jutustamine.

Naine saaks mehe elu hõlbustamiseks lasta tal ette teada loo lõppu ning siis minna tagasi detailide juurde. Andmata mehele võimalust juttu katkestada. Naistele tavaliselt meeldib lasta oma lugu katkestada, sest see lisab loole vürtsi. Mõnigi naine peab lugu sellisest ülesehitusest, kuid mehi võib see kergesti rööpast välja viia.See määr, kus mehele hakkab vastu naise jutt probleemidest, ongi tema mittemõistmise mõõduks. Kui mees õpib olema nii, et see rahuldaks naist ning pakuks talle tundelist tuge, avastab ta, et ärakuulamine polegi nii raske. Tähtis oleks, et naine oskaks mehele meelde tuletada, et ta nimelt tahab vaid vestelda oma muredest ega nõua mehelt nende lahendamist. See aitaks mehel end lõdvaks lasta ning kuulata.

MIDA MARSLASED ON ÕPPINUD

Marslased tegid endale selgeks, et kui neile isegi tundub, et veenuslased neid ründavad, süüdistavad või arvustavad on see vaid ajutine nähtus – neil läheb tuju kiiresti ja ootamatult paremaks ning nad muutuvad taas lugupidavaks. Õppinud kuulama, avastavad marslased, kuivõrd jõudsasti veenuslased kosuvad, kui nad saavad end tühjaks rääkida.

Iga marslane leiab meelerahu, kui ta saab lõpuks aru, et veenuslane vajab oma muredest rääkimist mitte sellepärast nagu mees teda kuidagi hätta oleks jätnud. Lisaks saab ta teada, et kui veenuslane lõpuks tunneb, et teda on ära kuulatud, lõpetab ta oma probleemidega tegelemise ning muutub täiesti positiivseks kujuks. Sellise teadmisega on marslane võimeline naist kuulama, ilma et ta tunneks end vastutavana kõikide naise murede lahendamise pärast.

Paljud mehed ja isegi naised on üsnagi hukkamõistvad muredest rääkimise vajaduse suhtes, sest nad pole eales kogenud, kui tervendav see võib olla. Nad pole näinud, kuidas ära kuulatud naine tunneb end äkki palju paremini ning kogu ta hoiak muutub positiivsemaks. Nad on peamiselt näinud, kuidas naine (tõenäoliselt nende ema), keda pole ära kuulatud, jääb vaevlema oma murede kätte. See juhtub naistega, kes pole pikka aega tundnud, et neid armastatakse ja kuulatakse. Tegelik probleem ongi see, et ta ei tunne end armastatuna, mitte aga see, kas ta saab kellelegi oma muresid jutustada.

Pärast seda, kui marslased on õppinud kuulama, teevad nad palju hämmastavaid avastusi. Nad hakkavad aru saama, et veenuslaste murede ärakuulamine võib nüüd ka neil endil aidata koopast välja ronida, samuti nagu teleri vaatamine või ajalehe lugemine.

Kui mees õpib kuulama, ilma et ta tunneks, nagu süüdistataks teda või nagu peaks ta kõige eest vastutama, muutub kuulamine talle palju hõlpsamaks. Kui mees muutub tubliks kuulajaks, saab ta aru, et kuulamine võib olla suurepärane vahend oma päevaprobleemide unustamiseks, pealegi pakub see rahuldust tema partnerile. Kuid teatud päevadel, kui ta on tõelises stressis, võib tal ikkagi olla vajadus varjuda koopasse ning tulla sealt aegamööda välja muude hajutavate tegurite abil nagu uudised või võistlussport.

MIDA VEENUSLASED ON ÕPPINUD

Ka veenuslased leivad meelerahu, kui nad lõpuks mõistavad, et marslase koopasse pugemine pole märk, et too teda enam ei armasta. Nad õpivad olema lugupidavamad mehe vastu ajal, kui too vaevleb tugeva stressi käes.

Veenuslased pole solvunud, kui marslased kergesti kõrvale tõmbuvad. Kui veenuslane jutustab ning tema jutt paneb marslase kõrvale tõmbuma, võiks ta viisakalt katkestada oma jutu, peatuda ja oodata mehe märkust. Seejärel võib ta oma juttu jätkata. Ta mõistab, et vahel on mehel raske olla täie tähelepanuga asja juures. Veenuslased avastavad, et kui nad nõutavad marslase tähelepanu lahkel ja lugupidaval viisil, taastab marslane meeleldi oma tähelepanelikkuse.

Kui marslased on endast täielikult hõivatult oma koopas, ei arva veenuslased, et see on kuidagi isiklikult nende vastu suunatud. Nad mõistavad, et praegu pole õige hetk intiimseks vestluseks, muredest räägitagu nüüd oma sõpradega, lõbutsetagu või mindagu osturetkele. Ja veenuslased avastavad, et kui marslased tunnevad seega, et neid hinnatakse ja armastatakse, ronivad nad kiiremini oma koobastest välja.