Читать книгу Mehed on Marsilt, naised Veenuselt - John Gray - Страница 8
4. KUIDAS MOTIVEERIDA VASTASSUGUPOOLT
ОглавлениеSajandeid tagasi, enne kui marslased ja veenuslased kokku said, olid nad üsnagi õnnelikud oma eraldi maailmades. Ühel päeval aga muutus kõik. Marslased ja veenuslased sattusid oma lugupeetud planeetidel äkki masendusse. See oli masendus, mis motiveeris neid lõpuks kokku saama.
Muutuse saladuse mõistmine aitab meil täna aru saada, kuivõrd mehed ja naised on motiveeritud erineval moel. Selle uue teadmisega varustatult saate paremini toetada oma partnerit ning samuti vajaduse korral ise saada toetust, kui teil on raske või stressirohke hetk. Mingem ajas tagasi ning uurigem, mis siis juhtus.
Kui marslasi tabas masendus, jätsid nad oma linnad sinnapaika ning läksid pikaks ajaks varjule koobastesse. Nad olid sinna suletud ega pääsenud välja, kuni ühel heal päeval keegi marslane juhtus läbi teleskoobi silmama kauneid veenuslasi. Ta taipas kiiresti, et nende kaunite olevuste nägemine vaimustab marslasi ning masendus haihtub kui imeväel. ÄKKI TUNDSID NAD END VAJALIKENA. Nad kiirustasid oma koobastest välja ning asusid ehitama kosmoselaevu, et lennata Veenusele.
Kui veenuslased langesid masendusse, moodustasid nad meeleolu tõstmiseks omavahel ringikesi ning hakkasid üksteisele kurtma oma muresid. Kuid see ei näinud leevendavat nende depressiooni. Nad olid tükk aega masendunud, kuni intuitsioon kinkis neile nägemuse: mingid tugevad ja imetoredad olevused (marslased) tulevad varsti kosmosest, et neid armastada, teenida ja toetada. ÄKKI NAD TUNDSID, ET NEID ARMASTA-TAKSE. Kui nad said selle nägemuse, nende masendus haihtus, ning õnnelikena alustasid nad ettevalmistusi marslaste vastuvõtuks.
Mehed on motiveeritud ja volitatud,
KUI NAD TUNNEVAD, ET NEID VAJATAKSE
Naised on motiveeritud ja volitatud,
KUI NAD TUNNEVAD, ET NEID ARMASTATAKSE
Need motivatsiooni saladused on ikka veel rakendatavad. Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui tunnevad end vajalikena. Kui mees ei tunneta oma suhetes, et ta on vajalik, muutub ta passiivseks ja loiuks, iga päevaga on tal ikka vähem pakkuda oma suhetele. Kui ta aga tunneb, et teda usaldatakse andma oma parimat, et naist rahuldada, ja et teda hinnatakse pingutuste eest, tunneb ta õigustust oma tegevusele ning püüab endast veelgi rohkem anda.
Samuti on naised-veenuslased motiveeritud ja volitatud, kui tunnevad, et neid kantakse südames. Kui naine ei tunne oma suhetes, et teda armastatakse, muutub ta ajapikku sunnitult vastutavaks ning tunneb end kurnatuna sellest, et peab endast liiga palju andma. Kui ta aga tunneb, et teda hoitakse ja austatakse, on ta rahuldatud ning suudab endast hoopis rohkem anda.
KUI MEES ARMASTAB NAIST
Mehe armumine naisesse sarnaneb seisundiga, mis iseloomustas teda siis, kui esimene marslane avastas veenuslased. Köidetud oma koopasse ning võimetu üles leidma oma masenduse allikat, hakkas ta teleskoobiga taevast uurima. Ühel heal hetkel sai ta kui välgust rabatud, ning ta elu muutus täielikult. Ta oli näinud läbi teleskoobi tohutut ilu ja graatsiat.
Ta oli avastanud veenuslase. Ta ihu lõi lõõmama. Silmitsedes veenuslast, hakkas ta esimest korda elus hoolima kellestki teisest peale iseenese. Ainsast pilgust sai ta elu uue tähenduse. Masendus haihtus.
Marslasi iseloomustab võidu ja kaotuse maailmavaade: mina tahan võita ja ma ei hooli sellest, et sina kaotad. Siiani toimis see reegel suurepäraselt. Oli toiminud sajandeid, kuid nüüd tuli seda muuta. Teda ei rahuldanud enam ainult iseendale mõtlemine. Armunult ihkas ta veenuslasele võitu samavõrd kui endale.
Marslaste võistluskoodeksi laienemist muudele aladele näeme enim tänapäeva spordis. Näiteks tennises ei taha ta mitte üksnes võita, vaid soovib ka kaotust oma partnerile, kui püüab anda talle eriti raskeid pallinguid. Ta naudib võitu isegi oma sõbra kaotuse kaudu.
Marslase selline hoiak on tema elu osa, kuid see võit-kaotus-suhe saab rikutud meie küpsetes suhetes. Kui mulle näib, et ma rahuldan oma võidutarvet partneri arvelt, küllap tunnen ma siis tuska, pahameelt, konfliktitunnet. Õnneliku suhte kujunemise saladuseks on võit mõlemale partnerile.
VEETLUSE ERINEVUSED
Pärast seda, kui esimene marslane armus, hakkas ta meisterdama teleskoope kõigile oma vendadele marslastele. Üsna pea tulid nad kõik oma depressioonist välja. Kõik nad kiindusid veenuslastesse. Nad hakkasid hoolima veenuslastest sama palju kui iseendast.
Veidrad ja imeilusad veenuslased on marslastele müstiline vaatepilt. Iseäranis veetleb marslasi nende erilisus. Kus marslased on jõulised, seal veenuslased on õrnad. Kust marslased on kandilised, sealt veenuslased on ümarad. Kus marslased on külmad, seal veenuslased on soojad. Maagilisel ja täiuslikul moel näivad need erinevused täiendavat üksteist.
Sõnadeta keeles ütlevad veenuslased valjusti ja selgesti: „Me vajame teid. Teie ramm ja vägi pakuvad meile suurt rahuldust, need täidavad tühiku sügaval meie sisemuses. Koos võiksime elada suures õnnes.” Selline kutse motiveerib ja õigustab marslasi.
Paljud naised oskavad intuitiivselt sellist kutset läkitada. Suhte loomisel kingib naine mehele põgusa pilgu, mis ütleb, et sina võid olla see, kes teeb mind õnnelikuks. Sellisel õrnal viisil ongi tema suhte algataja. See pilk julgustab meest lähenema. See õigustab teda ning ta saab üle hirmust, mis tal on suhte ees. Aga kui nad on kord juba suhtes ja ilmnema hakkavad probleemid, ei näi naine enam teadvat, kuivõrd tähtis on ikka veel mehele see sõnum, ning õnnetuseks jätab ta unarusse selle läkitamise.
Marslased on väga motiveeritud võimalusest muuta asju Veenusel. Marslaste tõug tõuseb tänu sellele evolutsiooni uuele astmele. Neid ei rahulda enam iseenda proovile panek ning oma vägevuse suurendamine. Nad tahavad oma võimu ja osavust kasutada teiste, eriti veenuslaste teenimiseks. Nad hakkavad kujundama uut maailmavaadet: võit-võit-filosoofiat. Nad ihaldavad maailma, kus igaüks hoolib teistest nagu iseendast.
ARMASTUS MOTIVEERIB MARSLASI
Marslased asuvad ehitama kosmoselaevastikku, mis on suuteline kandma neid läbi taevaste Veenusele. Nad pole eales olnud nii elevil. Tänu Veenuse poole piilumisele tunnevad nad esimest korda oma ajaloos, et on vabanemas isekusest.
Lihtsalt, kui mees on armunud, on ta motiveeritud selleks, et olla parim, ta suudab siis teha kõike teise heaks. Kui ta süda on avali, tunneb ta end nii kindlalt, et on võimeline ennast kõvasti parandama. Saanud võimaluse oma võimed proovile panna, avab ta oma parima mina. Vaid siis, kui ta tunneb, et asjad ei õnnestu, langeb ta tagasi oma endisesse egoismi.
Saanud võimaluse proovile panna oma võimed, avab mees oma parima mina. Vaid siis, kui ta tunneb, et asjad ei õnnestu, langeb ta tagasi oma endisesse egoismi
Kui mees on armunud, hakkab ta hoolima teisest samavõrd kui enesest. Ta on äkki vabanenud siduvatest köidikutest olla motiveeritud vaid iseendast ja omakasust, ta on võimeline nüüd hoolitsema teise eest. Partneri rahuldustunne on nüüd tema enda rahuldustunne. Ta talub meelsasti mistahes raskusi, et vaid teist õnnelikuks teha, sest teise õnn on nüüd tema õnn. Tema võitlused muutuvad kergeks. Ta on täis energiat teenimaks kõrgemat eesmärki.
Noorpõlves võib meest rahuldada vaid iseenda teenimine, kuid küpse mehena teda pelk enesehellitus enam ei rahulda. Et tunda täiust, peab ta alustama elu, mis on motiveeritud armastusest. Kui ta on tiivustatud soovist teenida lahkelt ja isetult teist inimest, vabaneb ta enesehellituse inertsist, mis ei hooli teistest. Kuigi ta vajab teise armastust, on tal veel suurem vajadus pakkuda oma armastust.
Suuremal osal meestest pole mitte üksnes himu pakkuda oma armastust, vaid nad on lausa näljas selle järele. Nende suurim probleem on see, et nad ei tea, mis neil õieti puudub. Nad on harva näinud, et nende isa oleks rahuldanud oma andmisvõimega nende ema. Seepärast nad ei teagi, et mehe rahulduse sügavaimaks allikaks on andmine. Kui ta suhted on puudulikud, satub ta masendusse ning poeb koopasse. Ta ei hooli enam kellestki ega tea, miks tal on depressioon.
Niisugusel hetkel loobub ta suhtlemisest või vähemalt lähedusest ning jääb koopasse. Ta küsib endalt, milleks see kõik ja miks ta peab muretsema. Ta ei tea, et ta ei hooli kellestki sellepärast, et ta ei tundnud end enam vajaliku olevat. Ta ei mõista, et kui ta leiab kedagi, kes teda vajab, suudab ta end masendusest lahti raputada ning olla taas motiveeritud.
Mitte olla vajalik on mehe jaoks aeglane surm
Kui mehel on tunne, et ta pole enam kellelegi vajalik, on tal raske jätkata hoolitsemist oma elu ja suhte eest. Ta ei suuda olla motiveeritud, kui teda ei vajata. Et saada uuesti motiveeritud, peaks ta tundma, et on taas hinnatud, usaldatud ja arvestatud. Mitte olla vajalik on mehe jaoks aeglane surm.
KUI NAINE ARMASTAB MEEST
Et naine armuks mehesse, piisab sellest, et veenuslane usuks: marslased on tulekul. Ta ju unistab sellest, et taevast laskuks kosmoselaevastik ning nähtavale ilmuks tugev ja hoolitsev marslaste tõug; olevused, kes ei vaja hellitamist, kuid kes see-eest tahavad hoida veenuslasi ning hoolitseda nende eest.
Nood marslased on täielikult pühendunud veenuslastele ning innustunud nende ilust ja kultuurist. Marslased ju teavad, et nende vägevusel ja asjatundlikkusel pole erilist mõtet, kui seda pole kellegi teenistusse rakendada. Need imetlusväärsed olendid on leidnud kergendust ja innustust sellest, et neile on lubatud teenida veenuslasi, olla nende meele järele ning neid rahuldada. Kui tore!
Samasugused unistused olid kõikidel veenuslastel. Tänu sellele said nad jagu oma depressioonist. Veenuslaste seisundit muutis teadmine, et abi on lähenemas, marslased on teel. Sest veenuslaste masendust oli põhjustanud üksinduse- ja isoleerituse tunne. Masenduse hajutamiseks oli neile vaja tunnet, et armastav abi on tulekul.
Enamik mehi ei adu, kui tähtis on naisele tunda tuge ja seda, et keegi temast hoolib. Naised on rahul, kui usuvad, et nende vajadusi arvestatakse. Kui naine on häiritud, masendunud, segaduses, vaevatud või lootusetuse meeleolus, vajab ta kõige enam lihtsalt seltskonda. Vajab tunnet, et ta pole üksi. Naine tahab uskuda, et teda armastatakse ja peetakse kalliks.
Mehe osavõtlikkusest, kaastundest, mõistmisest ja tunnustussõnadest piisab kauaks, et muuta naist vastuvõtlikuks ja hindavaks mehe abi suhtes. Mehed seda ei mõista, sest marslase instinkt ütleb neile, et kui oled häiritud, on parem olla üksinda. Kui naine on häiritud, jätab mees ta lugupidamatult üksinda; kui ta jääb paigale, juhtub veelgi hullem: mees asub lahendama naise probleeme. Sest mehe vaist ei ütle talle, kuivõrd oluline on naisele lähedus, intiimsus ja osavõtlikkus ja et kõige enam vajab ta seda, et keegi ta ära kuulaks.
Osavõtt naise tunnetest paneb teda uskuma, et ta on väärt armastust ja et rahuldatakse tema vajadusi. Kahtlus ja usaldamatus sulavad.
Naisele on tohutu kergendus teadmine, et ta on väärt armastust, ilma et ta peaks selle välja teenima, – ta võib end lõdvaks lasta, anda vähem, saada rohkem. Ta väärib seda
Naisele on tohutu kergendus teadmine, et ta on väärt armastust, ilma et ta peaks selle välja teenima, – ta võib end lõdvaks lasta, anda vähem, saada rohkem.
Ta väärib seda.
LIIGA PALJU ANDA ON VÄSITAV
Et leevendada masendust, on veenuslased ametis oma tunnetest ja probleemidest rääkimisega. Nii avastavad nad oma masenduse põhjuse. Nad väsivad sellest, et peavad liiga palju endast andma. Neid kurnab see, et nad peavad alati kellegi eest vastutama. Nad sooviksid lõõgastuda ja kas või mõneks ajaks olla kellegi hoole all. Nad on väsinud kõike teistega jagamast. Nad tahaksid olla erilised ning et neil oleks asju, mis on vaid nende omad. Nad pole enam rahul olemast märtrid ning elamast teistele.
Veenusel elasid nad kaotus-võit-maailmavaate kohaselt. „Mina kaotan, et sina saaksid võita.” Kuni igaüks tõi teisele ohvreid, olid kõik hoolitsetud. Aga kui nad olid seda teinud sajandeid, väsisid nad ära pidevast üksteise eest hoolitsemisest ja kõige jagamisest. Nad olid küpsed võit–võit-filosoofiaks.
Ka tänapäeval on paljud naised lihtsalt väsinud aina andmast. Nad tahaksid aja maha võtta. Et õppida olema iseenda jaoks. Et hoolitseda ennekõike enda eest. Nad tahaksid saada emotsionaalset tuge kelleltki, kelle eest nemad ei pea hoolitsema. Marslased sobisid selleks täielikult.
Ses mõttes olid marslased õppinud andma ning veenuslased olid nüüd valmis õppima vastuvõtmist. Sajandite jooksul olid marslased ja veenuslased saavutanud oma arengus märkimisväärse taseme. Veenuslastel oli tekkinud vajadus õppida, kuidas vastu võtta, marslastel – kuidas anda.
Sama muutus toimub tavaliselt meestes ja naistes, kui nad saavad küpseks. Noores eas on naises rohkem tahet end ohverdada ja kujundada, et rahuldada partneri vajadusi. Mees on noorelt hoopis enam hõivatud iseendast ega teadvusta teiste vajadusi. Naine õpib küpsedes, kuidas pühenduda iseendale, et meeldida oma partnerile. Nagu mees õpib küpseks saades seda, kuidas paremini teenida teisi ja neist lugu pidada.
Mees õpib küpsedes, kuidas loobuda iseendast, kuid suuremaks muutuseks temas on see, et ta saab teadlikumaks, kuidas edukalt anda. Samuti õpib naine küpsemaks saades andmise uut strateegiat, kuid tema peamiseks muutuseks on see, et ta kaldub õppima, kuidas seada enesele piire nii, et ta ise saaks seda, mida soovib.
LOOBUMINE SÜÜDISTUSTEST
Kui naine arvab, et ta on andnud liiga palju, kaldub ta süüdistama partnerit. Talle tundub ebaõiglane, et ta on andnud rohkem, kui saanud vastu.
Kuigi naine pole saanud seda, mida ta on pälvinud, peab ta selleks, et suhteid parandada, mõistma, kuidas ta ise on oma probleemi süvendanud. Kui naine annab liiga palju, ei peaks ta oma partnerit süüdistama. Nagu mees, kes on andnud vähe, ei peaks süüdistama oma partnerit, et see on tema suhtes negatiivselt häälestatud ega taha vastu võtta. Kummalgi juhul süüdistamine ei toimi.
Mõistmine, usaldus, kaastunne, hindamine ja toetamine on need tegurid, mis hoiavad ära süüdistamise. Kui juhtub, et naine pahandab, võiks tema süüdistamise asemel talle kaasa tunda ning pakkuda tuge, isegi kui naine seda ei nõua, kuulata ta ära isegi siis, kui naise jutt kõlab algul süüdistusena, aidata tal avaneda usaldamaks meest, kes näitab üles oma hoolt pisiasjades.
Selle asemel, et süüdistada meest, kes näib andvat liiga vähe, võiks naine seda aktsepteerida ning andestada mehele tema puuduse. Eriti kui mees valmistab pettumuse, võiks naine uskuda, et mees tahtis anda enam kui andis, ning hinnata seda osa, mida ta siiski on andnud ning paluda temalt jätkuvasti abi.
PIIRIDE LOOMINE JA AUSTAMINE
Igatahes on kõige tähtsam, et naine teaks neid piire, kui palju ta võib endast anda, ilma et peaks pahandama oma partneriga. Lootmise asemel, et mees teeb kõik tasa, peaks naine ise hoidma tasakaalu ning reguleerima, kui palju ta endast annab.
Vaadelgem üht näidet. Jim oli kolmekümne üheksane ja tema naine Susan neljakümne ühene, kui nad tulid konsultatsioonile. Susan soovis lahutust. Ta kurtis, et on kaksteistkümmend pikka aastat andnud mehele oluliselt rohkem, kui temalt vastu saanud, ega suuda enam. Ta süüdistas Jimi loiduses, egoismis, romantika puudumises ja tema järele valvamises. Ta ütles, et tal pole enam midagi Jimile pakkuda, ning ta on valmis selle suhte lõpetama. Mees oli teda veennud, et ta läheks ravile, aga naine kahtles. Kuue kuu jooksul olid nad võimelised läbima suhtlemisõpetuse kolm astet. Praegu on nad õnnelikus abielus ja neil on kolm last.
1. aste. MOTIVATSIOON.
Selgitasin Jimile, et tema naine on kaheteistkümne aasta jooksul saanud sellise kogemuse, mis on temasse kogunud vaid vimma. Kui ta soovib päästa oma abielu, peab ta tegema palju selleks, et õppida naist ära kuulama, see motiveeriks nende edasist abielu. Kolm esimest seanssi istusime koos: julgustasin Susani väljendama oma tundeid ning aitasin Jimil kannatlikult mõista naise negatiivseid tundmusi. See oli kõige raskem osa nende tervistamise protsessist. Kui mees hakkas tõeliselt kuulama ning mõistma naise muresid ja rahuldamata vajadusi, sai ta üha enam motiveerituks ning jõudis äratundmisele, et ta peab end muutma, kui soovib taastada armastavaid suhteid.
Enne kui Susan leidis motivatsiooni suhte jätkamiseks, vajas ta teadmist, et teda kuulatakse ja et Jimile on tema tundmused olulised. See oli esimene aste. Alles pärast seda nõustus Susan, et nad on võimelised astuma järgmise sammu.
2. aste. VASTUTUS.
Teiseks astmeks oli vastutuse võtmine. Jim pidi tunnistama oma süüks seda, et ta polnud naist toetanud, Susan seda, et ta polnud seadnud selgeid piire. Jim õigustas ennast ja kõike seda, millega ta oli naist haavanud. Susan nõustus sellega, et just siis, kui mees oli teda alandaval viisil kohelnud (karjunud, nurisenud, pahandavalt nõudnud, põhjendamatult tujutsenud), polnud ta pannud asja piisavalt paika. Kuigi temal polnud tarvis end õigustada, tunnistas ta ka oma süüd osa probleemide tekkel.
Kuna naine võttis omaks, et probleemide teket oli soodustanud ka tema oskamatus seada piire ning kalduvus anda endast liiga palju, oli just tema võimeline rohkem andestama. Vastutuse võtmine oma probleemide eest oli peamine tegur tema pahameele leevenemisel. Nii said mõlemad motiveeritud, et õppida, kuidas teineteist toetada piiride austamise kaudu.
3. aste. PRAKTIKA.Jimil oli ennekõike vaja omandada oskus austada naise seatud piire, Susanil oskus neid piire seada. Mõlemad pidid õppima, kuidas väljendada oma siiraid tundeid lugupidaval viisil, praktiseerima piiride seadmist ja austamist teades, et aeg-ajalt võivad nad teha vigu. Vigade lubatus julgustas mõlemat praktika ajal. Siin on mõned näited, mida nad õppisid ja kuidas praktiseerisid:
• Susan harjutas end ütlema: „Mulle ei meeldi, kuidas sa minuga räägid. Ära palun röögi või ma lähen toast välja.” Kui ta mõne minuti pärast tõesti väljus, polnudki vaja teha enamat.
• Kui Jim esitas nõudeid, mis võinuksid naist pahandada, harjutas Susan end ütlema: „Ei, ma tahan praegu puhata,” või „Ei, ma olen täna väga hõivatud.” Ja Susan avastas, et mees oli pärast seda palju tähelepanelikum, sest mõistis, et naine on väsinud või et tal on kõik käed tööd täis.
• Susan ütles, et ta sooviks minna puhkusele. Kui Jim ütles, et tal on praegu liiga palju tööd, ütles naine, et ta võib minna ka üksinda. Mees muutis kiiresti oma ajakava ning soovis kaasa minna.
• Kui nad vestlesid ja Jim katkestas naist poolelt sõnalt, tavatses
Susan öelda: „Ma pole lõpetanud, palun kuula mind lõpuni.”
Mees hakkas pärast seda paremini kuulama ega seganud enam vahele.
• Susanile oli kõige raskem asi paluda midagi, mida ta soovis. Ta ütles mulle: „Miks ma peaksin teda paluma pärast seda kõike, mis ma tema heaks olen teinud.” Selgitasin talle, et nõuda mehelt, et ta teaks ise naise vajadusi, on ebareaalne; naise asi olekski osata teha meest vastutavaks. Just Susan pidi andma mehele võimaluse oma vajadusi rahuldada.
• Jimile oli kõige raskem respekteerida seda, et ka naine muutub oma elus. Ta soovis, et Susan oleks ikka toosama tema järgi kohanenud partner, kellega ta oli kunagi abiellunud. Ta sai teada, et naisele on piiride seadmine sama raske, kui temal nendega kohanemine. Mees mõistis, et kui nad rohkem praktiseerivad, võivad nad muutuda teineteise vastu kenamaks.
Kui mees mõistab nõudmisi, on ta motiveeritud endast rohkem andma. Kui ta austab ette seatud piire, on ta automaatselt motiveeritud endalt küsima, kuidas paremini käituda ning mida peaks endas muutma. Kui naine adub, et saamise nimel peab ta ette seadma piire, hakkab ta oma partnerile kohe rohkem andestama ning õpib tundma mooduseid, kuidas paluda tuge ja kuidas seda saavutada. Kui naine seab piire, õpib ta järkjärgult end vabamalt tundma ning saavutab rohkemat.
ÕPPIDA SAAMA
Nõudmiste esitamine ja piiride asetamine hirmutab naisterahvast. Ta kardab, et vajab liiga palju ning saab seepärast kriitika või koguni hülgamise osaliseks. Kõrvalelükkamine, hukkamõist ja mahajätmine on tema jaoks kõige valusamad asjad, sest sügaval sisimas elab temas alateadlik vale arusaam, et ta pole väärt midagi saama. See usk on kujunenud ja kinnitunud lapsepõlves iga korraga, kui suruti maha ta tundeid, vajadusi, soove.
Naine on enamasti ülitundlik selle negatiivse ja vale usu tõttu, et ta ei pälvi armastust. Mida enam oli ta lapsena halva kohtlemise tunnistajaks või ise halvasti koheldud, seda tundlikum ta on. Seda raskem on tal määratleda oma väärtust ning tunda end pälvivat armastust. Alateadvusesse peidetud alaväärtuse tunne tekitab temas hirmu, et ta vajab teisi. Ta kujutab ette, et keegi teda ei aita ega toeta.
Kuna ta kardab jääda toeta, lükkab ta tahtmatult tagasi toetuse, mida vajab. Kui mees saab sõnumi, et teda ei usaldata naise vajadusi rahuldama, tunneb ta end ärapõlatuna ning teeb kohe minekut. Naise lootusetus ja usaldamatus sünnitavad põhjendatud vajaduste esitamise asemel meeleheiteväljendusi, nagu ei vajakski ta midagi. Ta teatab mehele, et ei ootagi temalt tuge. Võiks öelda, et kui mees oli alguses motiveeritud vajalik olema, siis pöörati see asi vastupidiseks.
Samas arvab naine ekslikult, et mees ei tahagi enam olla talle vajalik, kuigi tegelikult põhjustasid seda naise enda lootusetus, meeleheide ja usaldamatus. Hoomamata, et mehed vajavad usaldust, on naistel raske teha vahet vajalikkuse ja mittevajalikkuse vahel ning see viib neid segadusse.
„Vajalik olemine” on meestele ihaldatav ja nõutav selleks, et pakkuda usaldusväärset tuge naisele, et too saaks teha mis suudab. See annab neile jõudu. „Mittevajalik olemine” seevastu hävitab vajaliku toetuse, kuna naine ise ju ei usu, et ta seda tuge saab. See tõukab mehi eemale, neil on tunne, et neid ei hinnata, et nad on tõrjutud.
Naisi ajab segadusse mitte üksnes see, et nad vajavad meest. Eriti piinarikas on neile kas või väheselgi määral tunda end petetuna või hüljatuna. Nii raske on sõltuda kellestki ning olla siis tema poolt ignoreeritud, unarusse jäetud või kõrvale lükatud. Vajadus teiste järele asetab teda haavatavasse positsiooni. Kuid olla eiratud või petetud haavab veel rohkem, kuivõrd see kinnitab tema väärusku, et ta on naisena väärtusetu.
KUIDAS VEENUSLASED ÕPIVAD TUNDMA OMA VÄÄRTUST
Sajandeid kompenseerisid veenuslased oma alaväärtuse ürgset hirmu sellega, et olid üksteise vajaduste suhtes tähelepanelikud ja lugupidavad. Nad võisid endast lõputult anda, kuid ei tundnud end küllalt väärt olevat, et saada. Nad lootsid, et andmise läbi muutuvad nad väärtuslikumaks. Alles pärast sajanditepikkust andmist tundsid nad lõpuks, et on ka ise väärt saama toetust ja armastust. Siis vaatasid nad tagasi ning mõistsid, et olid tegelikult alati olnud toetamist väärt.
Endast teistele andmise protsess valmistas neid ette oskuseks endast lugu pidada. Teistele andmise kaudu hakkasid nad nägema, et teised on tõesti seda väärt, et võtta vastu, ning selle põhjal nägid nad seda, et tegelikult pälvib armastust just igaüks. Seega nad mõistsid lõpuks, et ka nemad ise on selle ära teeninud.
Kui väike tüdruk kogeb siin maa peal, et tema emale jagatakse armastust, tunneb ta automaatselt ka ennast seda väärt olevat. Ta saab kergesti üle veenuslaste sundusest anda endast liiga palju. Ta ei hakka kartma saamist, sest ta samastab ennast oma emaga, oma kõige lähedasemaga. Kui tema ema on õppinud seda tarkust, siis õpib ka tema selle ära tänu ema nägemisele ja tunnetamisele. Kui ema on avatud saamisele, õpib ka laps seda, kuidas saada.
Veenuslastel aga polnud eeskujusid, seepärast kulus neil aastatuhandeid, et loobuda andmise sunnist. Kuid nähes, et teised on väärt vastu võtma, hakkasid nad taipama, et nad on seda ka ise. Nimelt sel maagilisel hetkel oli toimunud muutus ka marslastega, kes hakkasid ehitama kosmoselaevu.
MILLAL OLI VEENUSLANE VALMIS MARSLASE TULEKUKS
Kui naine mõistab, et ta tõesti pälvib armastust, avab ta ukse mehele, kes soovib olla andjaks. Aga kui ta alles pärast kümmet abieluaastat, kus ta on aina andjaks, mõistab, et ka tema ise väärib enamat, võib ta äkki ukse sulgeda ja mitte enam anda mehele võimalust. Ta võib tunda midagi taolist: „Ma olen sulle aina andnud, aga sina oled mind ignoreerinud. Sul oli võimalus. Ma pälvin enamat. Ma ei saa sind usaldada. Ma olen tüdinud, mul pole sulle enam midagi anda. Ma ei lase sul enam enesele haiget teha.”
Kui asjad on nii, siis võin taas kinnitada, et sellised naised ei peaks andma enam rohkem, et parandada omavahelisi suhteid. Tõenäoline on, et nende partnerid annavad neile seda rohkem, mida vähem annavad nemad. Kui mees on ignoreerinud naise vajadusi, siis oleksid nad mõlemad nagu unes elanud.
Kui naine ärkab üles ja talle tulevad meelde ta vajadused, siis ärkab ka mees ning soovib talle rohkem anda
Kui naine ärkab ja talle meenuvad ta vajadused, siis ärkab ka mees ning soovib talle rohkem anda. Võin ennustada, et partner ärkab oma letargiast ning teeb tõesti palju, et end muuta vastavalt naise nõuetele. Kui naine ei jaga enam end liiga palju, sest ta tunneb sisimas oma väärtust, ronib mees koopast välja ning hakkab ehitama kosmoselaeva, et tulla ja teha naine õnnelikuks. Ta võib sel ajal õppida, kuidas naisele endast rohkem anda, kuid hoopis tähtsam on saada teadlikuks sellest, et ta on jätnud naise hooletusse ning et ta tahab saada paremaks.
See võib juhtuda ka teisel viisil. Tavaliselt, kui mehele tundub, et ta on õnnetu, et ta sooviks oma ellu rohkem romantikat ja armastust, hakkab tema naine äkki avanema ning teda uuesti armastama. Pahameele hanged hakkavad sulama ning armastus tuleb tagasi nende ellu. Kui hooletusse jätmine on kestnud pikka aega, võib võtta kaua, et terveneda, et hajutada kogunenud vimma, kuid igatahes on see võimalik. 11. peatükis arutleme selle üle, kuidas seda hõlpsasti teha.
Конец ознакомительного фрагмента. Купить книгу