Читать книгу Hõive, intressi ja raha üldteooria - John Maynard Keynes - Страница 14

I

Kogu tootmise lõppeesmärgiks on tarbija rahuldamine. Tootja tehtud kulutustest (mille puhul peetakse silmas tarbijat) toodangu lõpptarbija tehtava ostuni jõudmiseks läheb aga aega ja mõnikord palju aega. Vahepeal peab ettevõtja (siin peetakse silmas nii tootjat kui ka investorit) looma parimad võimalikud ootused,^[36] kui palju tarbijad on valmis maksma, juhul kui ettevõtja on valmis pakkuma neile (otseselt või kaudselt) teatud toodet, vahel väga pika aja pärast. Ning tal pole muud valikut kui juhinduda nendest ootustest, kui ta neid kaupu aeganõudvate protsesside varal üldse toodab.

Ootused, millest ärilised otsused sõltuvad, jagunevad kahte rühma: mõned indiviidid ja firmad on spetsialiseerunud esimest laadi ootustest lähtuvale ärile ning teised teist laadi ootustest lähtuvale ärile. Esimest laadi ootused on keskendunud hinnale, mida tootja võib oma “lõpetatud” toodangu eest oodata ajahetkel, kui ta hakkab panustama selle valmistamisprotsessi, ning toodang on (tootja seisukohast) “lõpetatud” siis, kui see on valmis müügiks või teisele osapoolele kasutamiseks. Teist laadi ootused on seotud sellega, mida ettevõtja loodab teenida tulevaste tulude kujul, kui ta ostab (või valmistab) “lõpetatud” toodangu lisaks oma tootmisseadmetele. Esimesi võime nimetada lühiajalisteks ootusteks ja teisi pikaajalisteks ootusteks.

Seega kujundavad iga üksiku firma käitumist päevast^[37] toodangut puudutavate otsuste langetamisel lühiajalised ootused, mille hulka kuuluvad nii erinevate võimalike toodangumahtudega kaasnevate kulude kui ka selle toodangu müügiprotsessi alased ootused. Ehkki need lühiajalised ootused, juhul kui on tegemist lisandusega tootmisseadmetele või isegi müümisega edasimüüjatele, sõltuvad suuresti teiste osaliste pikaajalistest (või keskmise pikkusega) ootustest. Need erinevad ootused määravad firmade võimaldatava hõive ulatuse. Tegelikult realiseerunud tootmis- ja müügitulemused on hõive seisukohalt olulised ainult niivõrd, kuivõrd nad põhjustavad olemasolevate ootuste ümberkujundamist. Kuid teisalt pole algsed ootused, mille põhjal firma hankis tootmisseadmeid, ning vahe- ja lõpetamata toodete varud olulised siis, kui firma peab langetama järgmise päeva toodangut puudutava otsuse. Seega lähtub alati iga nii sugune otsus küll olemasolevatest seadmetest ja varudest, aga otsuseid langetatakse tulevaste kulude ja müügitulemi puhul kehtivate jooksvate ootuste valguses.

Üldiselt avaldab (lühi- või pikaajaliste) ootuste muutus oma täismõju hõivele alles mõne aja pärast. Ootuste muutusest tulenev hõivemuutus ei ole teisel päeval enam sama, mis esimesel päeval, ning kolmandal päeval sama, mis teisel päeval, kuigi ootustes ei ole hiljem toimunud ühtegi uut muutust. Lühiajaliste ootuste korral põhjustab seda asjaolu, et reeglina ei ole ootuste muutused halvemuse poole liikudes piisavalt võimsad ega kiired, et tuua kaasa kõigi tootmisprotsesside katkestamist, mida oli teisenenud ootuste valguses üldse vale alustada; asjade paranedes peavad aga eelnema teatud ettevalmistused, et hõive jõuaks tasemele, kus ta oleks võinud olla siis, kui ootuste sisu oleks varem korrigeeritud. Pikaajaliste ootuste puhul pakuvad asendamata seadmed endiselt hõivet kuni oma amortiseerumiseni, ning kui pikaajalistes ootustes toimub pööre paremusele, saab hõive tõusta kõrgemale tasemele alles siis, kui on olnud piisavalt aega seadmete kohandamiseks uue olukorraga.

Kui eeldame, et ootuste mõju hõivele avaldub piisavalt kaua ja sellises ulatuses, et kõige üldisemalt pole ühtegi hõiveosa, mis jäänuks välja kujunemata, kui ootused oleksid kogu aeg olnud samal tasemel, siis võime sellisel viisil saavutatud hõive püsivat taset nimetada ootustele vastavaks pikaajaliseks hõiveks.^[38] Siit järeldub, et kuigi ootused võivad muutuda nii sageli, et tegelikul hõivetasemel pole antud ootuse kohase pika ajalise hõivega vastavusse jõudmiseks piisavalt aega, vastab ometi igale ootusele teatav pikaajalise hõive tase.

Vaatame kõigepealt, kuidas minnakse ootustes toimunud muutuste tõttu üle pikaajalisele positsioonile, mida ei häiri ega sega ükski hilisem ootuste muutumine. Esiteks eeldame, et muutus on selline, mille puhul pikaajalise hõive uus tase on vanast kõrgem. Reeglina saab algul kõige enam mõjutusi sisendite tase, seega siis töömaht uues ulatuses teostatava tootmisprotsessi varajases faasis. Tarbekaupade toodang ja hõivemaht tootmisprotsessi hilisemas faasis jäävad samas põhiliselt endiseks. Lõpetamata toodangu varu olemasolu sunnib võib-olla järeldusi üle vaatama, aga igatahes on üsna tõenäoline, et esialgne hõive suurenemine on tagasihoidlik. Aja möödudes peaks hõivemaht järk-järgult kasvama. Veel enam, on üsna lihtne tuletada tingimusi, mis toovad kaasa hõive kasvu kõrgemale pikaajalise hõive tasemest. Uue ootus taseme tingimusi rahuldava kapitali tekitamisele kaasnev hõive ja jooksev tarbimine on suuremad kui vastava pikaajalise taseme korral. Seega võib ootustes toimuv muutus kaasa tuua hõive taseme astmelise crescendo, mis tõuseb tippu ning alaneb siis uuele pikaajalisele tasemele. See võib juhtuda isegi siis, kui uus pikaajaline tase on sama, mis vana, kui muudatus on seotud uue suunaga tarbimises, mille tagajärjel teatud protsessid ning viimastega seotud seadmed osutuvad üleliigseks. Ning kui uus pikaajaline hõive on vanast väiksem, siis hõive siirdumisel uuele tasemele võib see mõneks ajaks langeda allapoole tollest tasemest, kuhu paigutub uus pikaajaline tase. Seega võib ainuüksi ootustes toimuv muutus oma mõju realiseerimisel kaasa tuua sama kujuga võnkumisi nagu tsüklilistes muutustes. Just selliseid võnkumisi pidasin silmas oma teoses “Uurimus rahast”, kus jälgisin muutuste tagajärjel toimuvat tootmis- ja likviidsete vahendite kuhjamist või vähendamist.

Eespool kirjeldatud uuele pikaajalisele positsioonile katkematu ülemineku detailid võivad olla keerulised. Kuid tegelik asjade käik on veel keerulisem. Ootustele on omane pidev teisenemine, uue muutuse mõju saavutab ülekaalu juba siis, kui eelmise muutuse mõju pole veel täielikult realiseerunud. Seega on majanduse masinavärk kogu aeg hõivatud kattuvate tegevustega, mida põhjustavad mitmesugused varasemad ootusseisundid.

II

See näitab, miks käesolev arutlus on meie käsitluse seisukohalt oluline. Eespool kõneldust on ilmne, et hõivetase sõltub igal ajahetkel teatavas mõttes mitte ainult olemasoleva ootuse sisust, vaid ka nendest ootustest, mis on eksisteerinud mõne aja eest möödanikus. Siiski on varasemad ootused, mille mõju pole täielikult realiseerunud, kehastunud tänastes tootmisvahendites, millest lähtuvalt saab ettevõtja langetada oma tänaseid otsuseid ning mis mõjutavaid neid otsuseid seni, kui need tootmisvahendid on antud kujul olemas. Siit järeldub, et eelöeldule vaatamata saab tänast hõivet korrektselt kirjeldada tänaste ootuste mõjualusena, mis on ühendatud tänaste tootmisvahenditega.