Читать книгу Kui Kristus on möödumas - Josemaria Escriva de Balaguer - Страница 10

7

Täna algab advendiaeg ja on sobiv mõelda hingevaenlaste püünistele – meelte korrastamatusele ja pealiskaudsele kergusele, mõistuse rumalusele, mis vastandub Issandale, kõrkidele oletustele, mis teevad viljatuks Jumala ja teiste inimeste armastamise. Kõik need hingeseisundid on kindlad takistused ja nende võime rahu rikkuda on suur. Sellepärast palume liturgias Jumala halastust: Issand, Sinu poole ma tõstan oma hinge. ... ärgu ma jäägu häbisse; ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast! 32 Nii palume sissejuhatuses. Ja ofertooriumi antifoonis kordame: Loodan Sinu peale, et ma eksitusse ei satuks!

Nüüd, kui läheneb päästeaeg, on lohutav kuulda püha Pauluse suust: Kui aga Jumala, meie Päästja heldus ja inimesearmastus ilmus, siis Ta päästis meid – mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda.33

Kui lehitsete Pühakirja, avastate pidevalt Jumala halastuse ligiolekut: see täidab maa,34 see ulatub kõigi Tema lasteni, see puudutab kogu loodut,35 meid ümbritseb heldus,36 Ta tuleb mulle vastu,37 on leerina nende ümber,38 Tema ustavus kestab igavesti.39 Jumal, kes meie eest hoolitseb nagu armastav Isa, mõtleb meie peale oma heldust mööda40 – Tema heldus on hea,41 armas ... nagu vihmapilved põua ajal.42

Jeesus Kristus võtab kokku kogu Jumala halastuse loo: Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.43 Ja teisel puhul: Olge armulised, nagu teie Isa on armuline! 44 Paljude evangeeliumipiltide hulgas on meile sügavalt mällu sööbinud ka halastamine abielurikkujast naisele, tähendamissõna kadunud pojast, kadunud lambast, andestamine võlgnikule, Naini lesknaise poja üles­äratamine.45 Kui palju õiglasi põhjusi selle suure ime seletamiseks! Surnud on vaese lesknaise ainus poeg, kes andis ta elule mõtte, kes oleks võinud teda vanaduses aidata. Ometi ei tee Kristus imet õigluse pärast, Ta teeb seda kaastundest, sest Teda liigutab inimlik valu.

Millist kindlustunnet peab meis tekitama Issanda halastus! Ma kuulen, kui ta mind appi hüüab, sest mina olen halastaja.46 See on kutse, lubadus, mis ei jää täitmata. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!47 Meie pühitsemise vaenlased ei saa midagi teha, sest Jumala halastus kaitseb meid. Ja kui me oma süü läbi nõrkusest kukume, siis tõttab Issand meile appi ja tõstab meid üles. „Sa oled õppinud hooletusest jagu saama, uhkust hülgama, vagaks muutuma, et mitte olla maailma asjade ori, et mitte eelistada kaduvat igavesele. Kuid kuna inimlik nõrkus ei saa maailma libedatel teedel hoida sinu samme kindlana, on hea arst sulle näidanud ka rohtu eksimise vastu ning halastav kohtunik ei ole sulle keelanud andestamise lootust.”48