Читать книгу Väldi igavaid inimesi ja olukordi - Jüri Allik - Страница 21

Minu vanemad

Оглавление

Minu päritolus pole midagi eksootilist. Emaliini pidi kuulun haplo­rühma J*, mis on kõige tavalisem näiteks ka Briti saartel või Saksamaal. Euroopas kuulub 17% inimesi sellesse esiajaloolisesse klanni. Kuigi minu emapoolne vanaema on pärit Siberist, näitavad mitokondri geenid, et tema esiemad kuulusid primitiivsesse teutooni hõimu. Bryan Sykes on raamatus „Eeva seitse tütart” pannud mu esiemale nimeks Jasmine. Isa poolt näitab marker R1a1, et kuulun samasse hõimu viikingite, baltlaste ja slaavlastega. Praeguste teadmiste järgi lahknes selle mutatsiooniga rühm teistest kas Põhja-Indias või siis kusagil Ukraina kandis. Brian Sykes pani selle klanni patriarhile nimeks Sigurd. Seega olen ma, nagu väga paljud teised eurooplased, Jasmini ja Sigurdi järeltulija (Sykes, 2001).

Minu ema Niina Raudsepp sündis 7. veebruaril 1919. aastal Mtsenskis, mis asub Venemaal praeguses Orjoli oblastis. Kirjanik Nikolai Leskov kirjutas 1865. aastal romaani „Leedi Macbeth Mtsenski kubermangust”. Dmitri Šostakovitš kirjutas selle põhjal 1934. aastal samanimelise ooperi, mis tunnistati modernistlikuks ja mida mõisteti hukka ajalehes Pravda. Muudetud kujul on ooper tuntud „Katarina Izmailova” nime all, mis kindlasti kahandas Mtsenski võimalusi muutuda turismimagnetiks. Minu ema vanemad Samuel ja Jevgenia Raudsepp (sündinud Šešukova) ei olnud Mtsenskis huvireisil, vaid seal tegutses väli­hospidal, mida juhatas mu vanaisa, kellel olid Tartu Ülikoolis jäänud arstiõpingud lõpetamata. Seal kohtas ta halastajaõeks õppinud Jevgeniat. Vjatkamaalt pärit vanaema oli tollal temperamentne pruunisilmne kaunitar. Tema möldrist isa Dmitri oli ostnud Saksamaalt generaatori ja rajanud kohaliku elektrivõrgu palju varem ajast, mil seltsimees Lenin esitas oma kuulsa kommunismimääratluse: kommunism – see on nõukogude võim koos kogu maa elektrifitseerimisega. Pool kommunismist oli ühes Orjoli külas seega juba rajatud. Pärimuse järgi oli vanaema käinud samas külakoolis Vjatšeslav Skrjabiniga, keda tuntakse eelkõige Molotovi nime all. Kange tüdrukuna lõpetas ta halastaja­õdede kursuse ja läks vanemate keelust hoolimata vabatahtlikult rindele, et puruks lastud kehasid kokku lappida.


Väldi igavaid inimesi ja olukordi

Подняться наверх