Читать книгу Joomahullu päevaraamat - Juha Vuorinen - Страница 51

Tohterdasin päev läbi pohmakat. Päeval põrkasin kokku naabriga, kes oli vihast täitsa segane.

“Kas sa tead, kes oma teleka aknast välja viskas?”

Tegin, nagu oleksin hämmastunud. Naaber rääkis, et keegi sitapea oli visanud teleka läbi ta auto katuse. Läbi katuse paiskudes oli telekas plahvatanud ja kogu armatuurlaud, istmed ja polster olid täiesti tuksis. Üritasin olla kaastundlik.

“Kas su poroloontäringud jäid terveks?”

Naaber vaatas mind vihaselt.

Õhtul vaatasin Eurovisiooni. Otsustasin Soome laulule sõnad kirjutada. Olles kuulanud ära Marika Krooki esitatud loo, järeldasin, et sõnad oleks pidanud kirjutama juua täis peaga. Ehmatasin jubedalt, kui Soome sai esimesed punktid. Mu 12-tollises telekas algas selline jahumine, et otsustasin tapetavate nimekirja lisada ka lauluvõistluse kommentaatorid. Ma ei tea, mida nad seal seletasid. Võitjaks tuli Dana International Iisraelist. Peab ütlema, et pandava välimusega tšikk. Pärast võistlust helistas sõber ja rääkis, et võitja oli algselt olnud mees. Ma ei uskunud oma kõrvu. Olin pannud mitmeid hoopis koledamaidki eitesid. Viskasin jälle teleka aknast välja ja käisin oksendamas. Ma ei saanud und, sest olin täiesti kindel, et olin kunagi pannud meest. See Dana oli ju nii ilus naine, või õigemini...