Читать книгу Joomahullu päevaraamat - Juha Vuorinen - Страница 54

Olin ilmselt veel hommikulgi täis, sest ärkasin selle peale, et kusin riidekapis. Hakkasin pisut murelikult mööda korterit ringi käima, sest mul ei olnud hommikust sitahäda, nagu tavaliselt. Lõhna järgi leidsin pasa raamaturiiuli sahtlist. Mu pask nägi üsna veenev välja, sestap koristasin hunniku kenasti ära. Otsustasin, et enam piiritust ei joo. Õnneks oli mul veel silmanägemine alles.

Päeval sain Kempelist kirja. Olin saatnud mingisse elektrifirmasse oma töösooviavalduse. Nad olid minust huvitatud. Helistasin kohe sinna ja ütlesin, et võiksin hakatuseks oma suvepuhkuse välja võtta. Nemad imestasid, et mis kuradi suvepuhkuse. Selgitasin neile, et kõigis korralikes töökohtades on kombeks suviti puhata. Lisaks teatasin neile, et ma pole nõus tegema mitte mingeid elektrimontööritöid, sest sain kaks aastat tagasi korraliku elektrilöögi. Mu sõber oli ostnud Pattayalt mingi imeliku elektrilise peenisesuurendaja. Hakkasime vindise peaga seda imelüpsimasinat katsetama. Torkasin oma vello masina avast sisse, sõber aga pani stepsli seina. Lendasin selg ees oma viis meetrit elutoast otse vastu esiku seina. Pool minutit ei teadnud ma, kes ma olen, ehkki olin kogu aeg teadvusel. Vinge tunne oli seista, selg vastu seina, munni ümber suitsev juhtmepundar, ja mitte teada, kes ma olen. Kui olin sellest elektrifirma juhatajale rääkinud, tahtis ta mind kohe näha. Tuleb ilmselt minna Kempelisse vähemalt puhkuseraha välja võtma.

Õhtul vaatasin sõbra juures, kuidas Soome Tšehhit lüpsis. Libistasime õlut ja röökisime täiest kõrist, kui värav löödi. Lõpuks röökisime lihtsalt lustist. Enne kustumist tundsin, et kurk oli meeletult valus.