Читать книгу Joomahullu päevaraamat - Juha Vuorinen - Страница 55

Sõber helistas hommikul, et ta oli lärmamise pärast korterist välja tõstetud. Lubasin helistada sõbra majavaldajale.

Käisin jälle kasutatud telekat ostmas. Müüja kahtlustas, et teen kasutatud telekatega äri. Küsisin müüjalt, kas ta on kunagi televiisoris olnud. Müüja vastas eitavalt, mispeale ma lõin talle teleka läbi ekraani pähe.

“Nüüd oled,” vastasin ma ja lonkisin järgmisesse telekapoodi.

Lõpuks õnnestus mul leida oma eelarvele vastav telekas. Ainus viga selle juures oli, et seda ei saanud ära kustutada. Tirisin õnnest segasena 28-tollise värviteleka koju. Naaber passis õues, kes uut telekat koju toob. Tassisin teleka sisse külmkapi kastis. Loodetavasti ei viska keegi külmkappi naabri Datsuni katusele.

Mängu täna ei olnud, sestap otsustasin helistada sõbra majavaldajale ja selle väljatõstmise asja korda ajada. Selgitasin valdajale, et 70-ndate alguses oli keegi snoob läinud jalgpallimängu ajal Brasiilias ühes bensiinijaamas telekat sulgema just sel hetkel, kui brasiillased olid väravat löömas. Bensiinijaama tüübid lasid vana sealsamas maha ja vaatasid mängu lõpuni. Brasiilia kohus otsustas hiljem, et snoob oli teinud enesetapu. Seda kuulnud, tunnistas majavaldaja, et lärm oli tegelikult kostnud vist ühest teisest korterist. Majavaldajad on lollid... Sitaks lollid.