Читать книгу Üks ja ainus Ivan - Katherine Applegate - Страница 9

Olin kord metsik gorilla ja näen endiselt selline välja.

Mul on gorilla häbelik pilk, gorilla kaval naeratus. Kannan lumist karvasadulat, Hõbeselja mundrit.

Kui päike soojendab mu turja, heidan gorilla majesteetlikku varju.

Minu suuruses näevad inimesed väljakutset iseendale. Nad kuulevad tuules võitlust, mina mõtlen aga vaid sellest, kuidas pärastlõunane päike meenutab küpset nektariini.

Olen vägevam kui ükski inimene, 180 kilogrammi puhast jõudu. Mu keha oleks kui lahinguks loodud. Mu käed ulatuvad väljasirutatuna kõrgemale kui kõige pikem inimene.

Mu suguvõsa puu sirgub samuti kaugele. Olen suur ahv ja sina oled suur ahv ja samuti ka kõik need šimpansid ja orangutanid ja bonobod – kõik meie kauged, umbusku väärivad sugulased.

Tean, et see on häiriv.

Ka mul on raske uskuda, et ajas ja ruumis on side, mis ühendab mind selle kasvatamatute klounide rassiga.

Šimpansid. Neile pole ühtegi õigustust.