Читать книгу Saladus - Kathryn Hughes - Страница 6

Pärast paari kodus veedetud päeva nägi Jake juba palju parem välja. Puna oli tema palgeile naasnud ja jaksu oli juba nii palju, et ta tahtis õue minna ja vastu aeda jalgpalli taguda.

„Selle jaoks on vist liiga külm, kallike. Jää õige tuppa ja mängi midagi siin,” püüdis Beth teda veenda.

Jake ohkas ja vajus diivanile. „Aga siin on kogu aeg igav. Ma tahan õues mängida. Ma pean harjutama, et oleksin sama hea kui teised poisid ja mind valitaks esimesena.” Ta pani käed rinnale risti ja tema kortsu tõmmatud kulmud andsid märku ärritusest. „Mulle ei meeldi, kui mind viimasena valitakse.”

Michael sekkus: „See on hea märk, Beth. Me ei saa teda kogu ülejäänud eluks vati sisse mähkida.” Ta laskus põlvedele, et tema nägu oleks Jake’i näoga kohakuti. „Läheme aga, väikemees. Ainult natukeseks.”

Beth leppis kaotusega. „Hea küll, aga ärge võtke seda kõva palli, võtke pehme.”

Jake kirtsutas nina, kuid ajas end siis diivanilt püsti ja jooksis esikusse tosse jalga panema, pomisedes samal ajal midagi selle kohta, et pehmed pallid on tittedele.