Читать книгу Muusa - Katrin Oja - Страница 5

Kui Erik ärkas, oli maailm säravvalge ja hangedesse mattunud. Just nagu tol päeval, kui ta esmakordselt Mayaga kohtus – kui tema sõber Paul, madalama kaliibriga luuletaja, oli Mayaga ateljeesse ilmunud ja seejärel mõne tunni pärast lahkunud, Mayat kaasa võtmata.

„Sümboolne ja sobilik,” mõtles ta omaette.

Sellest oli juba nädalajagu, kui Erik kohtas oma viimasel näitusel Norat, ja nüüd oli aeg edasiliikumiseks küps.

Ehkki ta ei olnud päris kindel, kuidas Maya sellele mõttele reageerida võiks, oli ta ometi võrdlemisi veendunud, et suuremat pahandust sellest ei tule. Maya … Maya oli tema meelest ideaalne kaaslane. Andestav, imeline ja empaatiline, aga alati ohutust kaugusest. Maya ei olnud teda kunagi armastanud. Ta ei armastanud kedagi. Maya, nagu Erik arvas, armastas Kunsti. Ja Armastust. Erik ei uskunud, et Maya süda oleks tema otsustest suures ohus. Ja mis puudutas ülejäänut, siis selle eest kavatses ta hoolitseda, Maya nii-öelda headesse kätesse edasi anda.

Ta oli selle peale nädal aega mõelnud. Valinud ja vaaginud. Kaalunud, kes oleks Mayat väärt, kellele teda kõige enam vaja oleks ja mida Maya ise võiks tahta. Seda viimast ei olnud Maya käest mõtet küsida. Nii paljus oli ta kindel. Maya oleks naeratanud, tähendusrikkalt silmi pööritanud ja mõnd oma viimase aja lemmiktalismani silitades öelnud, et tal on kõik olemas, et ta sooviks vaid iseennast paremini tunda või et soovidest liiga valjul häälel kõnelemine on halb enne. Niisiis oli ta ise mõelnud ja tänaseks säravvalgeks päevaks oli tal lühendatud nimekiri kandidaatidest olemas.

Esimene Maya uutest võimalikest kodudest võiks olla Anna klaasist ja betoonist majamürakas mere ääres. Anna oli tunnustatud režissöör, kes tegi indie-filme, ja selles, iseenesest vastandlikus tiitlis seisnes ka tema suurim eelis. Tiitli esimesest osast tulenes majamürakas mere ääres ja teisest Mayale sobiv meelelaad. Anna jumaldas Mayat. Maya meelest oli Anna ilus ja väga osav armastaja. Viimane oli selgunud eelmisel suvel. Anna peamiseks puuduseks oli see, et ta oli naine ja ehkki Eriku andmetel ei häirinud see Mayat liiga palju, kahtlustas ta ometi, et Y-kromosoomi olemasolu suurendaks Maya rahulolu.

Teine kandidaat oli härra T. S., romaanikirjanik. Pärjatud ja avaldatud, ent keskealine. T. S. oli juba liiga kaua üksi olnud ja otsis pingeliselt kaasat. Muusat, abikaasat, kahtlustatavasti ka ema oma sündimata lapsele. See viimane oli küll põhjus, miks teda ei saanud Maya jaoks ideaalseks kandidaadiks pidada. Aga T. S. pidas Mayast väga lugu, seega oli T. S. teine variant.

Kolmas variant tekitas Erikus kõige enam kõhklust, sest tõtt-öelda ei tundnud ta Sebastiani kuigi hästi. Ta oli temaga alles hiljuti kohtunud ja poiss oli temas alati pisut ebamugavust tekitanud. Sebastian oli hiljuti vulkaanipurskena kultuuriareeni vallutanud ja püsis nüüd kangekaelselt nii kriitikute kui ka rahakotikandjate austuse pjedestaalil. Tema alati vähemalt kümnest veidrast kaaskondlasest saadetud pikka ja längus kuju kohtas absoluutselt kõikjal. Ta tundus pahur, ekstsentriline ja mis kõige hullem, polnud kindel, kas talle üldse naised meeldisid. Aga neil paaril korral, kui nad Mayaga tema seltskonda sattusid, oli Maya hiljem alati rohkesti küsimusi küsinud ja kavalalt spekuleerinud. Ja Sebastian vaatas Mayat alati väga pingsalt. Nii et katsetamist oli see kolmas variant ju ometi väärt. Seda enam, et kui kõik kolm peaksid läbi kukkuma, oli tal alati olemas tagavaraplaan: tema kauane sõber, kaunite kunstide patroon ja tarbetutes rahahunnikutes suplev kohalik ärihai Eli. Ta oli Mayat ihalenud esimesest hetkest, kui ta teda silmas, ja kui ta praegu teaks oma tagavaraplaani-staatust, niutsuks ta ilmselt erutusest nagu kutsikas. Eli oleks Maya jaoks muidugi lühiaegne, aga see eest mugav ja meelelahutuslik vahepeatus.

Kõik oma peas uuesti üle käinud ja rahule jäänud, astus Erik pehmete sammudega üle külma põranda ja istus voodi äärele. Maya magas. Ta kulmude vahel istus väike murelik korts. „Miks mul on tunne, et see naine teab alati ette, mida ma talle öelda kavatsen,” mõtles ta ja silitas sõrmedega läbi Maya juuste.

„Maya, mu kõige kallim, aja ennast jalule. Mul on tunne, et me peame tänaseks õhtusöögiks külalisi kutsuma. Ma kohtasin ühte toredat tüdrukut, kellega sulle kindlasti meeldiks tuttavaks saada, ja ma tahan kutsuda mõned sõbrad, keda pole ammu näinud.”