Читать книгу Kuidas ärevushäiretest igaveseks lahti saada - Klaus Bernhardt - Страница 4

Üksnes saksakeelses areaalis kannatab enam kui 14 miljonit inimest diagnoositud ärevushaiguste all, nendest kahte miljonit vaevavad pidevalt üha korduvad paanikahood. Need inimesed ei soovi mitte midagi muud kui võimalikult kiiresti normaalsesse ellu tagasipöördumist, ellu, kus ei ole hirmu hirmude ees.

Omaenese kogemuste najal püstitasin endale juba palju aastaid tagasi ülesande: teha kõike minu võimuses olevat, et aidata paanikahoogude käes vaevlevaid inimesi kiiremini ja igakülgsemalt, kui seda seni on olnud võimalik teha. Sestap oleme Berliinis oma psühhoteraapia praksises spetsialiseerunud just ärevushäirete ravile. Nii mina kui mu abikaasa töötame täielikult uue ravimeetodiga, mis tugineb viimastele aju-uuringutele. Meie meetodil on väga vähe tegemist sellega, mida ärevushäirete all kannatavatel inimestel on oodata senise tavalise ravi puhul. Meie juures ei ole mingit konfrontatsioonil põhinevat teraapiat, ei mingeid hingamisharjutusi, progressiivset lihastelõdvestust ega ka mingit urgitsemist lapsepõlves. Ka antidepressantide ja rahustite manustamise välistame rangelt, muidugi peale väga väheste erandite. Vastavalt sellele on meilt sageli küsitud, miks meie ravimeetodid on ikkagi nii kardinaalselt erinevad enamiku kolleegide omadest. Siis ma tsiteerin meeleldi Albert Einsteini, kes kunagi olevat nii tabavalt öelnud:

„Suurim hullumeelsus on jätkata sama asja tegemist ja oodata varasemast erinevat tulemust.“

Kahetsusväärsel kombel kirjeldab see tsitaat väga hästi ka seda, kuidas tänapäeval ärevushäiretega patsientidega ümber käiakse. Ühtesid ja samu ravivorme praktiseeritakse ikka ja jälle, olgugi et need sageli üldse ei aita ja kui, siis väga aeglaselt. Samaaegselt ignoreeritakse uusi ja teedrajavaid aju-uuringute tulemusi. Selle asemel et kasutada neid teadmisi ja lõpuks ometigi ka paremaid ravimeetodeid, kirjutatakse välja antidepressante ja kasutatakse ravimisviise, mida pole juba aastakümneid oluliselt edasi arendatud. Seejuures on meil just viimase paarikümne aastaga saadud palju uusi teadmisi ajust ja selle funktsioneerimisest. Tänu kuvamisprotseduuridele võime me näha oma halle ajurakke mõtlemisprotsessis. Me saame testida, missuguseid reaktsioone vallandavad teatud mõtted ja mentaalsed harjutused ning ekspertidel on võimalus interneti kaudu selle kõige üle ka mõtteid vahetada.

Kõik see on viinud selleni, et me teame üsna täpselt, mis peab ajus toimuma selleks, et paanikahood üldse tekkida saaksid, ja ka seda, mida tuleb teha, et sellest hirmust üle või jagu saada. Kõiki võtteid, mida selles raamatus on kirjeldatud, oleme oma praksises juba aastaid testinud ja neid üha täiustanud. Arvatavasti on teil raske uskuda, aga keskeltläbi 70% meie patsientidest vajab vähem kui kuut raviseanssi, et täielikult oma paanikahoogudest vabaneda.

Loomulikult ei saa ega peagi raamat üksi asendama kogenud arsti või psühhoterapeudi tööd. Ometigi saab see raamat olla teile abiks selle mõistmisel, mis tegelikult teie paanikahood vallandab. Lisaks pakub raamat terve rea äärmiselt huvitavaid ja lihtsalt omandatavaid ravivõtteid, mille abil on paljudel meie patsientidest juba õnnestunud ilma hirmude ja paanikahoogudeta ellu tagasi pöörduda.

Mina loodan väga, et järgnevad peatükid aitavad ka teil saavutada seda eesmärki nii kiiresti kui vähegi võimalik.

– Teie Klaus Bernhardt

teadus- ja meditsiiniajakirjanik,

psühhoterapeut ja AFNB

(Akademie für neurowissenschaftliches Bildungsmanagement – neuroloogilise haridusettevõtluse akadeemia) liige