Читать книгу Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne - Коллектив авторов - Страница 8

(1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.

(2) Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

(3) Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

(4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

(5) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.

(6) Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.

(7) Ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.[RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

(8) Ohu liikide kvalifitseerimisel käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel hinnatakse varalist hüve järgmiselt:

1. olulise väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt;

2. suure väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

1. Kommenteeritav paragrahv on KorS-is keskse tähendusega, määratledes peamised kahjutõenäosuse hindamiseks vajalikud mõisted ja määrates sellega korrakaitse ajaliste faaside eristamise põhikriteeriumid. Nagu juba eespool selgitatud, on korrakaitse (sh RJV) eelkõige preventiivse, kahju saabumist ära hoidva eesmärgiga tegevus. Kahju tõenäosus on võimalik välja selgitada aga üksnes selle eelneva prognoosimise teel. Hinnangust kahju tekkimise tõenäosusele ja kahju iseloomule sõltub sekkumise otsustamine ning kahju ärahoidmiseks vajalike vahendite valik.

Paljudel juhtudel võib kahju ärahoidmine eeldada ka olukorda, kus KKO-d sekkuvad isikute põhiõigustesse. Käesolevas paragrahvis defineeritud mõistete peamine praktiline tähtsus seisnebki selles, et nad määravad ära riikliku järelevalve meetmete kohaldamise aluse ja ka põhiõigustesse sekkumise õigustuse, mis on lävendiks, mille alusel on KKO-l võimalik tegutseda. Kui esineb korrarikkumine, oht, mõni kvalifitseeritud ohuvorm, ohukahtlus või ohuennetuse olukord, tekib KKO-l võimalus kohaldada selleks kindlat hulka põhiõigusi piiravaid riikliku järelevalve meetmeid.

Paragrahv käsitleb kahju saabumise tõenäosust alates suuremast järjest väiksema poole. Korrarikkumine on juba realiseerunud oht, sellest väiksema tõenäosusega on oht (konkreetne oht) ja selle kvalifitseeritud vormid, veelgi väiksem on kahju saabumise tõenäosus ohukahtluse korral ning kõige väiksem ohu ennetamise olukorras.

2. Lõikes 1 defineeritud korrarikkumine on juba toimunud avaliku korra (KorS-i § 4) osaks oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine, samuti õigushüve kahjustus. See on konkreetse ohu realiseerumine tegelikkuses. Kahjustus tähendab negatiivset ja püsivat mõju hüvele, selle kvaliteedi halvenemist või kvantiteedi vähenemist, subjektiivse õiguse kasutamise takistust või õigusnormi eiramist. Kahjustus peab olema objektiivselt tajutav ja kindlakstehtav.

Korrarikkumise mõiste on väga lai: nt karistusseadustiku (edaspidi KarS) eriosas ette nähtud kuriteo toimepanemine, ToiduS-is sätestatud toiduohutusnõude rikkumine, üürilepingu rikkumine üürniku poolt, sõiduki kahjustamine liiklusõnnetuses.

Kuna avaliku korra kaitseala ei hõlma üksnes füüsilise või juriidilise isiku (õigussubjekti) tekitatavaid kahjustusi, siis on korrarikkumine iga avaliku korra kaitseala elemendi kahjustus sõltumata sellest, kas selle on esile kutsunud inimtegevus, loodusjõud või muu põhjus.

Korrarikkumine on ka tormi tõttu sõiduteele langenud puu, plahvatus keemiatehases või vigastus, mille tekitab isikule metsloom.

Veelgi enam ei saa tõmmata võrdusmärki korrarikkumise ja süüteo mõistete vahele. Korrarikkumise mõiste hõlmab kõik süüteokoosseisudega määratletud teod, kuid on süüteo mõistest laiem. Siiski on süüteod ja eriti kuriteod kõige tõsisemad korrarikkumised, mis ründavad avaliku korra tuuma. Süütegude ärahoidmine ja tõkestamine on korrakaitseõiguse keskne ülesanne.

Hoolimata korrarikkumise mõiste laiast ulatusest on selle tegelik tähtsus korrakaitseõiguse jaoks võrreldes muude sekkumislävenditega (eriti ohu mõistega) tegelikult väiksem. Korrakaitse on suunatud eelkõige kahju saabumise ärahoidmisele ning seetõttu on juba toime pandud korrarikkumise tähendus korrakaitseõiguse jaoks piiratud. Korrakaitselist sekkumist õigustab juba toimuv korrarikkumine üksnes ulatuses, milles see on kestev ja milles sellega kaasneb püsiv oht koos edasise kahju saabumise tõenäosusega. Korrarikkumist tuleks lugeda riikliku järelevalve meetmete kohaldamise aluseks seega üksnes ulatuses, milles see esineb koos kestva ohuga. Seevastu ei ole juba lõpule jõudnud korrarikkumisel, millel pole edasist otsest avalikku korda kahjustavat mõju, korrakaitseülesande täitmise seisukohast tähtsust ja võib tekitada küsimuse eelkõige rikkumise toimepanija karistusõigusliku vastutusega seoses.

Lubatud sõidukiiruse ületamine või keelava fooritulega ristmiku ületamine on korrarikkumised, mille tõkestamine liiklusjärelevalve menetluses on politsei ülesanne. Kui keelatud tegu on aga juba lõpule viidud ja sellest ei lähtu avalikule korrale edasist konkreetset ohtu, on rikkumisega tegelemine üksnes süüteomenetluse esemeks.

3. Ohu mõistet tuleb pidada kogu korrakaitseõiguses keskseks. Kõik teised kahjutõenäosust kirjeldavad lävendid omandavad oma tähenduse just ohu mõistest lähtudes ja on sellest tuletatavad.

Ohu mõistet kasutatakse korrakaitseõiguse kõrval ka teistes õigusharudes, nt muudes haldusõiguse eriosa valdkondades, karistusõiguses ja eraõiguses. Siiski ei saa nende mõistete sisu KorS-i ohu mõistega samastada.

Õigusteoorias eristatakse ohuvormidena konkreetset ja abstraktset ohtu. Konkreetne oht41 on konkreetses üksikolukorras esinev tegelik kahju saabumise tõenäosus, mis vastab kommenteeritava paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

Kaks rikkis piduritega rongi sõidavad teineteisele samal raudteeharul vastu. Pangaröövel sihib püstolist pangatöötajat. Kõnnitee kohal asuva rõdu kandetrossid on läbi roostetanud.

Abstraktne oht on seevastu üksnes mõtteliselt kujuteldav kahju saabumise võimalikkus, mida konkreetses olukorras ei esine.

Õhukese jääga kaetud veekogule minek on abstraktselt ohtlik ka suvel, kui ühelgi veekogul jääd ei ole.

Aatomienergeetika kasutamine on abstraktselt ohtlik sõltumata sellest, et Eestis ühtki tuumaelektrijaama ei asu.

Konkreetne oht on seega abstraktse ohu realiseerumine tegelikkuses. Kuigi see ohu mõiste definitsioonist sõnaselgelt ei tulene, peab KorS-i tähenduses ohuna mõistma ainult konkreetset ohtu.42 Abstraktse ohu tähenduses KorS ohu mõistet ei kasuta43, kuid abstraktsel ohul on tähendus konkreetse ohu ennetamise mõiste sisustamisel ja põhjendamisel.

Kommenteeritav säte loetleb mitu kriteeriumi, mille täidetuse korral on võimalik järeldada konkreetse ohu olemasolu.

Esiteks tugineb ohu hindamine konkreetses olukorras ilmnenud asjaoludele, ohuhinnangu aluseks peavad olema konkreetses olukorras selgunud faktid. Ohu hindamine ei saa tugineda üksnes arvamusele või oletusele. Samuti ei saa hinnang olla üldine, tuginedes üksnes abstraktsele ohule.

Ohuhinnang peab olema objektiivne. See tähendab, et ohu olemasolu või puudumise hindamisel lähtutakse keskmise kujuteldava korrakaitseametniku perspektiivist44, st kuidas selline ametnik oleks pidanud olukorda hindama talle meetme kohaldamise otsustamise hetkel teada olnud asjaolude põhjal, nn ex ante perspektiivist.45 Arusaadavalt lähtub iga tegelikkuses ohu olemasolu hindav korrakaitseametnik oma subjektiivsest hinnangust olukorrale, objektiivse korrakaitseametniku mudelit on võimalik olukorrale rakendada selle hilisemaks kontrollimiseks, kui tekib vaidlus või see on vajalik muul põhjusel.

Päästeametnik eeldab tuule suunda arvestades, et metsatulekahju süütab hoone, ning kohaldab meetmeid selle kaitsmiseks, hiljem tuule suund muutub ja selgub, et hoone ei olekski süttinud.

Kahjutõenäosus peab olema ohu olemasolu eeldamiseks piisav. Tõenäosus on piisav, kui keskmine korrakaitseametnik oma teadmisele, elukogemusele ja muudele talle hindamise hetkel teada olevatele asjaoludele tuginedes leiaks, et sündmuste ahela edasisel takistamatul kulgemisel toimub lähitulevikus korrarikkumine. Lähitulevik ei ole samastatav vahetu või kohese kahju saabumisega, kuid ei saa teisalt tähendada ka kahju saabumise möönmist määramatus või kauges tulevikus.

Milline kahjutõenäosus on konkreetsel juhul ohu olemasolu eeldamiseks piisav, ei ole üldiselt määratletav, ametnik peab olema kahju saabumises veendunud (kuigi ei saa ka olla kahju saabumises täielikult kindel, st tulevikku suunatud hinnang on alati mõnevõrra ebakindel). Seejuures sõltub hinnang ohustatud hüvede väärtusest: mida väärtuslikumad on ohustatud hüved, mida suurem ja mida kiiremini realiseeruv võib kahju olla, seda väiksema kahjutõenäosuse korral on võimalik eeldada konkreetse ohu olemasolu.

Ohtu, et puu langeb tormi tõttu elumajale, võib eeldada väiksema kahjutõenäosuse korral kui ohtu, et puu langeb tormi tõttu viljapõllule.

Kui olukorda hinnanud korrakaitseametnik ei teadnud ega pidanudki keskmise korrakaitseamentiku vaatepunkti arvestades ex ante teadma, et kahju saabumise võimalus tegelikult puudub või see langeb tulevikus ära, siis on tegemist näiliku ohu olukorraga. Näilik oht on võrdsustatud tegeliku ohuga ja korrakaitseametnik on käitunud õiguspäraselt.

Pangaröövel sihib pangatöötajat ehtsa relvaga sarnase mängupüstoliga. Metsatulekahju võib ilmaolusid arvestades süüdata metsa ääres asuva hoone.

Kui korrakaitseametnik hindas aga olukorda keskmise objektiivse korrakaitseametniku vaatenurgast valesti, või ei selgitanud välja kõiki olulisi ex ante olemasolevaid asjaolusid, on tegemist näiva ohuga ning prognoos ja selle alusel kohaldatud ohutõrjemeetmed on õigusvastased.

Politseinik tungib hoonesse, millest kostavad appikarjed, kuigi avatud aknast on võimalik näha, et toas vaadatakse televiisorist kriminaalfilmi ja filmis karjutakse.

Samad faktilised asjaolud võivad tähendada nii ohu kui korrarikkumise samaaegset esinemist (vt § 4 komm 8). Sellisel juhul otsustab KKO oma kaalutlusõiguse alusel, millisel õiguslikul alusel tegutseda.

Lagunenud kandekonstruktsiooniga rõdu tähendab nii konkreetset ohtu isikute elule ja kehalisele puutumatusele kui ka hoone ohutuse tagamist nõudvate õigusnormide rikkumist (korrarikkumist).

4. Oluline oht, mille legaaldefinitsioon tuleneb lõikest 3, on üks kitsamatest ehk kvalifitseeritud konkreetse ohu vormidest (ohu astmetest), mida KorS sisaldab. Oluline oht ei erine n-ö lihtohust kahjutõenäosuse poolest (st peab vastama samadele ohu eeldamise kriteeriumidele, vt komm 3), kuid kirjeldab kahju saabumise tõenäosust teatud kitsama ja väärtuslikuma osa avaliku korra osaks olevate hüvede suhtes. Oluline oht õigustab lihtohust (lg 2) intensiivsemaid, kuid kõrgendatud ohust (lg 4) vähem intensiivseid isikute põhiõiguste piiranguid.

Kõigi ohuastmete puhul kehtib reegel, et kõrgem ohuaste hõlmab ka madalamate ohuastmete meetmete kohaldamise õiguse. Nii on olulise ohu korral võimalik kohaldada selle tõrjumiseks ka meetmeid, mille kohaldamine on lubatud n-ö lihtohu korral ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Kõiki meetmeid, mida võib kohaldada lihtohu või olulise ohu tõrjumiseks (mõistagi on meetme kohaldamise eeltingimuseks, et KKO-l on vastava meetme kohaldamise pädevus).

Oluline oht esineb ohu korral isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või sellise kuriteo toimepanemise ohuna, mis ei ole hõlmatud kõrgendatud ohtu mõistega (käesoleva paragrahvi lg 5).

Isiku tervise ja keskkonna (looduskeskkond) mõistete sisustamisel võib aluseks võtta karistusõiguses kasutatavad samasisulised mõisted. Olulise väärtusega varalise hüve väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2017. aastal on see summa 4700 eurot.

Valu tekitamise või nakkushaigusesse haigestumise oht, kui pole alust arvata, et sellega kaasneks raske püsiva tervisekahjustuse tekkimine. Uue sõiduauto kahjustamine.

5. Kõrgendatud oht on kõige suurema tähtsusega kvalifitseeritud ohuaste, sest sellega on seotud kõige suurem hulk järelevalve erimeetmete kohaldamise aluseid lihtohu järel. Kõrgendatud oht kaitseb avaliku korra kõige vääruslikumat osa. Ka selle mõiste üksikute osade sisustamisel võib põhimõtteliselt võtta aluseks teistes õigusharudes (nt karistusõiguses, keskkonnaõiguses, eraõiguses) neile hüvedele antud sisu, kui seadusest või kohtupraktikast ei tulene teisiti.

Kõrgendatud ohu mõistega on kaitstud isiku elu, kehaline puutumatus, füüsiline vabadus, suure väärtusega varaline hüve, suure looduskeskkonna selle kahjustuse tekkimise oht ja riigivastaste või üldohtlike kuritegude toimepanemise oht.

Oht elule tähendab isiku surma saabumise küllaldast tõenäosust sõltumata sellest, kas oht tuleneb teise isiku tegevusest või on selle põhjustanud loodusjõud, metsloom jne. Ka enesetapu ohtu tuleks lugeda kõrgendatud ohuks kommenteeritava sätte tähenduses (vt ka § 4 komm 3).

Kehalise puutumatuse riivet tuleb KorS-i tähenduses mõista tavatähendusest kitsamalt. See on kommenteeritava lõike teise lause järgi üksnes seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumisena tuleks igal juhul mõista füüsilist või psüühilist sundi (vägivalda) sisaldavat sugulise iseloomuga tegevust, eelkõige vägistamist (KarS-i § 141) ja suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist (KarS-i § 143). Alaealiste piiratud arusaamisvõimet ja kõrgendatud kaitsevajadust arvestades tuleks seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumise mõistet nende puhul laiendada ka sellisele seksuaalse sisuga tegudele, milles sunni element puudub.

Raske tervisekahjustuse mõiste sisustamine on võimalik KarS-i § 118 lg 1 alusel. See on tervisekahjustus, millega põhjustatakse tervisehäire vähemalt 4 kuuks, kui sellega kaasneb töövõime püsiv kaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses, raske psüühikahäire, raseduse katkemine, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine.

Füüsiline vabadus tähendab KorS-i mõttes liikumisvabadust. Füüsilist vabadust piirab isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Oht füüsilisele vabadusele on eelkõige pantvangistamise (KarS-i § 135) või vabaduse seadusliku aluseta võtmise (KarS-i § 136) oht. Samas ei pea oht olema inimtekkeline, kõrgendatud ohu põhjustab isiku faktiline sattumine tingimustesse, millest tal ei ole võimalik lahkuda.

Suure väärtusega varalise hüvena tuleb KorS-i § 5 lõike 8 p 2 järgi mõista asja, mille väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt (2016. aastal 43 000 eurot). Varalise hüve mõistega hõlmatuks tuleks lugeda ka muid kindlaks määratavat rahalist väärtust omavaid hüvesid ja õigusi.

Suure keskkonnakahju sisustamisel saab tugineda keskkonna ja keskkonnakahju mõistele keskkonnaõiguses ning karistusõiguses. Keskkonnaelementidena on keskonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS) § 24 lg 2 p-s 1 välja toodud õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastike ja looduslike alade seisund, looduslik mitmekesisus, looduse koostisosade seisund ning nende vastastikune toime. Kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda mitmest seotud kriteeriumist. Esmalt võib lähtuda keskkonnakahju ümberarvutamisest varaliseks kahjuks, kuid lisaks tuleb arvestada ka keskkonnaelemendi või selle riive eripära.46 Suure varalise kahju mõiste sisustamisel saab lähtuda KorS-i § 5 lg-s 8 sätestatud kahjumäärast.

Kõrgendatud ohu mõiste hõlmab ka esimese astme riigivastase kuriteo toimepanemise ohu (KarS-i 15. peatükis sätestatud I astme kuritegu) ja üldohtliku kuriteo toimepanemise ohu (KarS-i 22. peatükis sätestatud kuritegu).

Nende kuriteoliikide kaasamine kõrgendatud ohu mõistesse on põhjendatav sooviga kaitsta individuaalsete õigushüvede kõrval ka teatud karistusnormidega kaitstud kollektiivseid hüvesid, nagu põhiseaduslik kord, riiklik julgeolek, rahvatervis, üldine turvalisus jne. Seadusandja arvates kaalub nende kuriteokoosseisudega kaitstavate hüvede väärtus ohuolukorras üles üksikisikute õiguste tõsisemad piirangud. Kõrgendatud ohu mõiste ei hõlma neis KarS-i peatükkides sätestatud väärtegude ja II astme riigivastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Eristuse tõmbamine I ja II astme kuritegude vahele võib tekitada praktilisi probleeme, sest paljudel juhtudel ei ole üksnes väliste asjaolude (objektiivse kuriteokoosseisu) järgi ja enne kuriteo tegelikku toimepanemist võimalik hinnata, kas tegemist võib olla esimese või teise astme kuriteoga.

KorS-is on üksikute eriti intensiivseid põhiõiguste piiranguid võimaldavate järelevalvemeetmete kohaldamise alusena kasutanud ka mõnda eraldiseisvat kõrgendatud ohu elementi, nt tulirelva kasutamine on KorS-i §-s 81 seostatud ohuga elule või kehalise puutumatusele.

6. Vahetu ohu korral on korrarikkumine vahetult eelseisev või juba alanud. Sel juhul puudub selge eristus korrarikkumisest, hüve sisuliselt juba kahjustatakse ja püsib edasise kahju tekkimise oht. Vahetu ohu mõistel on praktiline tähendus eelkõige kombinatsioonis kõrgendatud ohuga, et õigustada eriti intensiivsete põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamist.

Naabrit tappa ähvardanud A astub tema poole, nuga käes.

7. Ohukahtluse mõiste kirjeldab olukorda, mil KKO on tuvastanud küll ohu olemasolule viitavaid asjaolusid, kuid tal puudub lg-s 2 kirjeldatud tingimustele vastava ohuhinnangu alusel piisav veendumus ohu olemasolus. Teisisõnu on tegemist allapoole konkreetse ohu lävendit jääva kahju saabumise tõenäosusega, mille korral kahju saabumine pole siiski välistatud.

Kaubanduskeskusele tehakse pommiähvardus. Veterinaar- ja Toiduametile laekub teave, et Eesti riigipiiri vahetus läheduses on tuvastatud sigade Aafrika katk.

Ohukahtlus annab KKO-le aluse kohaldada meetmeid ohu väljaselgitamiseks (KorS-i § 27). KorS-i § 27 on siiski käsitletav üksnes pädevus-, mitte volitusnormina ja põhiõigusi piiravaid meetmeid on ohukahtluse korral võimalik kohaldada üksnes siis, kui see on riikliku järelevalve meetme koosseisus alusena eraldi ette nähtud. KorS räägib mitmes meetmekoosseisus nende kohaldamise alusena ohu väljaselgitamisest. Sellisel juhul on meetme kohaldamine lubatud ohukahtluse korral.47 Samuti viitab ohukahtlusele kohaldamisalus „on alust arvata“ või on tehtud selge viide ohukahtlusele (nt § 26). Ohukahtluse korral on võimalikud üksnes edasise teabe kogumisele ja töötlemisele suunatud meetmed, mis aitavad otsustada ohu esinemise või puudumise üle. Seega pole neil iseseisvat eesmärki ning need üksnes valmistavad ette ohutõrjemeetmete kohaldamist.

Ohu ennetamisest eristab ohukahtlust see, et ohukahtluse korral peab KKO konkreetse ohu esinemist (kuigi pole selles kindel) võimalikuks, ohu ennetamisel lähtutakse aga teadlikult sellest, et konkreetset ohtu ei esine (puuduvad selle olemasolule viitavad asjaolud) ja kahju saabumise võimalus on üksnes abstraktne või ei küündi konkreetse ohuni.

8. Ohu ennetamine 48 on korrakaitse kõige varasem faas, mil konkreetse ohu hinnangu järgi ei esine ohukahtlust, rääkimata konkreetsest ohust. Ometi nõuab ettenägelikkus, et nii iga isik kui ka avalik võim tegeleksid ohtude ärahoidmisega juba ka väga varases staadiumis, mitte ei ootaks konkreetse ohu tekkimist. Ohu ennetamise mõiste on võrreldes konkreetse ohu tõrjumise ja ohukahtluse olukorraga väga lai, sest hõlmab palju rohkem erinevaid kahju tekkimise võimalusi ja võimalikke tõenäosusi. Siiski peab konkreetse ohu või ohukahtluse tekkimine olema tulevikus vähemalt teoreetiliselt võimalik, st saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Üksnes eelarvamusel, ebausul vmt põhinev seisukoht ei ole küllaldane, et ohu tekkimist võimalikuks pidada. KorS-i § 24 nõuab ohu ennetamisel põhiõigusi riivava järelevalvemeetme kohaldamise eeldusena kahju saabumise tõenäosust hindava ohuprognoosi läbiviimist (vt § 24 komm).

Ohu ennetamine on seotud abstraktse ohu mõistega (vt eespool komm 2). Abstraktne oht eksisteerib üksnes mõtteliselt, kuid võib tulevikus realiseeruda konkreetse ohuna. Kohaldades meetmeid kujuteldavate, teoreetiliselt võimalike ohtude vastu, hoitakse ära konkreetsed ohud. Siiski ei toimu konkreetse ohu ennetamine üksnes abstraktse ohu korral, vaid võib hõlmata ka juba tegelikkuses realiseerunud, kuid konkreetsest ohust (ja ohukahtlusest) madalama kahjutõenäosuse olukordi.

Tulenevalt mõiste laiusest hõlmab ohu ennetamine suurt hulka erineva sisuga meetmeid. Ohu ennetamise eesmärgil läbi viidavat riikliku järelevalve menetlust nimetatakse ka inspektsiooniliseks riikliku järelevalve menetluseks.

Kuna ohu ennetamine toimub olukorras, kus konkreetset ohtu veel ei esine, on see eelkõige seotud teabe kogumise ja analüüsiga, et konkreetse ohu tekkimiseks valmistuda või selle tekkimise tõenäosus juba eos minimeerida. Eelkõige kogutakse sellist teavet põhiõigusi mitte riivavate meetmete kohaldamisega, kuid KorS koos inspektsioonilise järelevalve eriseadustega võimaldab ennetusliku teabe kogumiseks ka mitmesuguste põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamist.

Ohu ennetamiseks põhiõigusi piiravate riikliku järelevalve meetmete rakendamise üldtingimused on sätestatud KorS-i §-s 24, mis nõuab meetmete kohaldamise alusena ohuprognoosi läbiviimist (vt § 24 komm). Ka ohuprognoos tähendab kahju saabumise tõenäosuse hindamist, kuid seda ei saa samastada konkreetse ohu olemasolu hindamisega kommenteeritava paragrahvi lõike 2 tähenduses.

9. Lõikes 8 sätestatud kahju määrad on seotud kehtiva töötasu alammääraga ja muutuvad seega vastavalt Vabariigi Valitsuse määratavale suurusele. Tuleb silmas pidada, et olulise ja suure kahju summalised määratlused ei lange täpselt kokku olulise ja suure kahju ulatusega karistusõiguse mõttes (KarS-i § 12¹).