Читать книгу Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne - Коллектив авторов - Страница 9

(1) Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.

(2) Kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust 13.07.2014]

(3) Kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist, siis kohaldab politsei edasilükkamatuid meetmeid käesoleva seaduse alusel (edasilükkamatu pädevus) ning teavitab viivitamata pädevat korrakaitseorganit. Politsei kohaldab edasilükkamatuid meetmeid vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui see ei takista ülemäära politsei enda ülesannete täitmist. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust 13.07.2014]

(4) Politsei edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid pädeval korrakaitseorganil meetmeid kohaldada. Pädev korrakaitseorgan võib politsei kohaldatud meetme lõpetada või kohaldada uut meedet. Politseil on õigus saada pädevalt korrakaitseorganilt teavet rakendatud meetmete kohta. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

(5) Kui ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei ole korrakaitseorgani pädevuses, siis edastab ta teate meetme kohaldamise vajalikkuse kohta pädevale korrakaitseorganile (järelevalveesildis).

(6) Politsei osutab teisele korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises.

1.1. KKO on vastavalt kommenteeritava paragrahvi lõikele 1 asutus, kogu või isik (1), keda on volitatud seaduse või määrusega (2) riikliku järelevalve ülesannet täitma (3). KKO on haldusorgani eriliik. Haldusorgan on vastavalt HMS-i § 8 lõikele 1 seadusega, selle alusel antud määruse või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.49 KKO eristub muudest haldusorganitest riikliku järelevalve alase pädevusega ning sellega, et korrakaitselist ülesannet volitavaks õigusaktiks ei ole nimetatud halduslepingut. Riikliku järelevalve ülesannete sisu kohta, mis eristavad KKO-d teistest haldusorganitest, loe KorS-i §-de 2 ja 5 kommentaaridest.

1.2. Kommenteeritav paragrahv on erinormiks HMS-i § 8 lg 1 suhtes ning sedastab KKO ühe tunnusena riikliku järelevalve ülesande volitamise üksnes seadusega või määrusega. Samas sätestab KorS-i § 82, et eriseaduse alusel võib valdkonna eest vastutav minister korrakaitselepinguga kaasata riigi korrakaitseülesande täitmisele muu isiku. Seadus teeb vahet riikliku järelevalve ülesande volitamise (kommenteeritav paragrahv) ja muu isiku korrakaitselepinguga kaasamise vahel (KorS-i § 82). Kommenteeritav paragrahv peab silmas riikliku järelevalve ülesande, mis on täidesaatev haldusülesanne, iseseisvaks täitmiseks volitamist, mille tulemusel muutub volitatav KKO-ks. KorS-i § 82 ei käsitle riikliku järelevalve ülesande andmist, vaid muu isiku kaasamist politsei korrakaitseülesande täitmisele, rõhutades, et korrakaitseleping sõlmitakse eriseadustes määratletud alustel ja korras. Nõnda on võimalik eriseadusega kehtestada küll, et muu isik kaasatakse politsei korrakaitselisse tegevusse korrakaitselepinguga sellises määras ja ulatuses, mida üksnes halduslepingut sõlmides on võimalik, kuid halduslepinguga kaasatud isik ei ole käsitletav KKO-na (korrakaitselepingu kohta vt täpsemalt KorS-i § 82 kommentaaridest).

1.3. Kui isik, kogu või asutus on saanud seadusega või määrusega riikliku järelevalve ülesande, siis on ta pädev rakendama kõiki KorS-is ette nähtud üldmeetmeid ning erimeetmetest vaid neid, mis talle tema valdkondlikust pädevusest lähtudes on seadusega antud. Näiteks hasartmänguseaduse § 66 järgi teostab riiklikku järelevalvet hasartmängude korraldamise üle Maksu- ja Tolliamet. Selle paragrahviga on Maksu- ja Tolliamet muudetud KKO-ks ning on ühtlasi saanud hasartmängude korraldamise üle järelevalve teostamisel korrakaitseliste üldmeetmete rakendamise pädevuse. Erimeetmetest on Maksu-ja Tolliamet KKO-na pädev rakendama vaid neid, milleks koos erisustega annavad talle pädevuse hasartmänguseaduse §-d 67–73.50 Õigustehniliselt saab KKO pädevuse rakendada korrakaitsemeetmeid järgnevalt kirjeldatud viisil. Valdkondliku eriseadusega antakse asutusele, kogule või isikule pädevusnorm (nimetatud ka volitusnormiks) teostada riiklikku järelevalvet. Selle pädevusnormiga on asutus, kogu või isik muudetud KKO-ks. Üldjuhul on sellisel viisil KKO-ks saanud asutusel, kogul või isikul korrakaitseliste üldmeetmete kohaldamise volitus. Korrakaitse üldmeetmeid sätestavad normid on esitatud KorS-is ja need on oma sisult sekkumisnormid (nimetatud ka alusnormideks).

KorS-i § 28, mis sätestab üldmeetmena ettekirjutuse andmise alused, lõige 1 algab sõnadega: „Ohu või korrarikkumise korral on pädeval KKO-l õigus …“.

Lisaks pädevusele teostada riiklikku järelevalvet annab valdkondlik eriseadus üldjuhul KKO-le ka pädevuse (volituse) rakendada teatud kindlaid, KKO valdkondlikust tegevusest lähtuvaid erimeetmeid. Erimeetmete kohaldamise alusnormid on samuti esitatud KorS-is.

KorS-i § 44, mis annab erimeetme – viibimiskeelu kehtestamise alused, lõige 1 algab sõnadega: „Politsei või seaduses sätestatud juhul muu KKO võib …“.

Olenevalt KKO tegevuse valdkondlikust eripärast võib eriseadus, mis andis KKO-le RJV pädevuse, omakorda sätestada korrakaitsemeetmete kohaldamiseks erisusi.

1.4. KKO-na on pädev tegutsema üksnes see isik, kogu või asutus, kellele on antud riikliku järelevalve ülesanne seaduse või määrusega, olenemata sellest, kas on tegu avaõigusliku isiku või selle organiga või eraõigusliku isikuga. Tähelepanelik tasub olla korrakaitseseaduse eelnõule lisatud seletuskirja selle osaga, mille esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule ja kus sedastatakse, et „… KKO-ks on eelnõu kohaselt ainult riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku organid“.51 Selline määratlus Riigikogule esitatud eelnõus tõepoolest oli, kuid vastuvõetud kujul võib KorS-i § 6 lg 1 järgi KKO-ks olla iga asutus, kogu või isik, kellele seadusega või määrusega on antud riikliku järelevalve ülesanne. Eraõiguslikele isikuile seadusega riikliku järelevalve ülesande andmisel on seadusandja pigem ettevaatlik ning võib sätestada ülesande täitmise piirid kitsamalt kui avaõiguslike juriidiliste isikute (eeskätt riigi ja kohaliku omavalitsuse) puhul.

Abipolitseinik võib APolS-i § 3 lg 2 ja § 16 lõige 2 järgi politsei ülesandel teostada iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning rakendada sealjuures osa korrakaitseseaduses sätestatud üld- ja erimeetmeid. 52 Vabatahtliku päästja puhul on seadusandja veel ahtamad piirid seadnud. Päästeseaduse § 38 lg 7 annab vabatahtlikule päästjale iseseisvaks järelevalveks pädevuse kaheks erimeetmeks ning vahetuks sunniks päästeseadusest tulenevate kitsendustega. 53

1.5. Praktikas on kerkinud üles küsimus kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku (või – üksuse) käsitlemisest KKO-na, kui ta on kohaliku omavalitsuse üksuses loodud kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirjade üle järelevalve teostajaks. KOKS-i § 53¹ lg 1 järgi võib kohalik omavalitsus moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitseametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogus vastu võetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas.54 Küsimus on, kas nimetatud korrakaitseüksus või – ametnik, kui ta teostab kohaliku omavalitsuse eeskirjade täitmise üle järelevalvet, on käsitletav KKO-na, kuna talle on seadusega antud järelevalve ülesanne, mis sarnaneb oma tunnustelt riikliku järelevalvega. Põhitähelepanu on suunatud nendele kohaliku omavalitsuse eeskirjade nõuetele, mis on hõlmatavad avaliku korra kaitsealasse ja on seega KorS-i järgi riikliku järelevalve objektiks (vt § 2 ja 4 komm). Nii saab järeldada, et kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus või – ametnik on kohaliku omavalitsuse eeskirjade avaliku korra kaitsealas olevate nõuete täitmise üle järelevalvet teostades KKO-ks ning tal on sel juhul korrakaitse üldmeetmete kohaldamise pädevus. Kui kohalikule omavalitsusele on eriseadusega otsesõnu antud riikliku järelevalve pädevus oma eeskirja nõuete üle järelevalve teostamiseks, on tõlgendamisruum selgem. Sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksus KKO-ks ning ta võib sisepädevuse korras anda selle ülesande oma korrakaitseüksusele või – ametnikule (sisepädevuse kohta vt komm 1.9).