Читать книгу Roomlaste teod - იაკობ ცურტაველი - Страница 6

Valitsenud kord keiser, kes kehtestas seaduse, et kui naine abielu rikub, heidetakse ta ilma halastuseta kõrgelt mäelt alla. Juhtus nii, et üks naine murdis oma mehele truudust, ning nagu seadus ette nägi, heidetigi ta otsekohe kõrgelt mäelt alla. Ent ta maandus kukkudes nii pehmelt, et ei saanud üldsegi viga. Naine viidi uuesti kohtusse. Kui kohtunik nägi, et süüalune ei ole surnud, andis ta käsu naine uuesti mäelt alla heita ja hukata.

Naine ütles: „Isand, nõnda tehes astute seadusele vastu. Seadus ütleb, et kedagi ei tohi ühe teo eest kaks korda karistama. Mind on korra mäest alla heidetud, sest ma rikkusin korra abielu. Jumal päästis mind imekombel ning seega ei ole vaja mind teist korda karistada.“

Kohtunik sõnas: „Sa vastasid väga targalt. Mine rahuga!1“ Ja naine pääseski.

<MORALISATSIOON>. Keiser sümboliseerib Jumalat, kes on kehtestanud seaduse, et patustanud inimene heidetakse kõrgelt mäelt ehk taevariigist alla, nii nagu juhtus esimesena Aadamaga. Kuid tänu oma lõpmatule halastusele ei mõista Jumal patustajat otsekohe hukka, vaid päästab ta põrgusse langemisest.

* Vrd. Jh. 8, 1–11 abielurikkuja naise looga. – Siin ja edaspidi tõlkijate märkused.

1 Fraas esineb Piiblis paljudes kohtades: 2Ms. 4, 18; 1Sm. 1, 17; 1Sm. 20, 42; 1Sm. 25, 35; 1Sm. 29, 7; 2Sm. 15, 9; 2Sm. 15, 27; 2Kn. 5, 19; Mk. 5, 34; Lk. 7, 50; Lk. 8, 48; Ju. 8, 35.