Читать книгу Roomlaste teod - იაკობ ცურტაველი - Страница 8

Valitsenud kord ilmatuma vägev Aleksander1 ning tema õpetaja olnud filosoof Aristoteles2, kes haris teda kõikides teadustes. Kõigest sellest kuulnud, hakkas Põhjamaa kuninganna oma tütart tolle sünnist alates mürgiga toitma ning kui tütar siis täisealiseks sai, oli ta sedavõrd kaunis ja meeste silmadele armas, et paljud teda nähes kohe armusid. Kuninganna saatis tütre Aleksandri juurde, et temast valitseja armuke saaks. Neiut nähes haaras armastus Aleksandrit nii tugevalt, et ta soovis temaga otsekohe ühte heita. Seda märgates hoiatas Aristoteles: „Jätke sellised asjad! Kui te seda teete, saate surma, sest toda neiut on terve eluaeg mürgiga toidetud. Las ma näitan teile, et need lood on tõesti nii. Siin on üks kurjategija, kes seaduse alusel tuleb surma mõista. Kui ta neiuga ühte heidab, siis näetegi kogu tõtt.“ Ja nõnda sündiski. Kurjategija suudles neiut kõigi juuresolekul, kukkus sedamaid pikali ja oligi surnud. Seda nähes kiitis Aleksander oma õpetajat taevani, kuna too ta surmasuust päästis. Tütarlapse saatis ta aga ema juurde tagasi.

<MORALISATSIOON>. Aleksandri all võib mõista iga kristlast, kes tänu ristimisel saadud voorustele on hea, kindlameelne ja vägev nii kaua, kuni ta püsib armastuses ja puhtas elus, mis on vastandatud saatanale, ilmalikule maailmale ja lihalikkusele. Põhjamaa kuninganna kujutab asjade ohtrust, mis püüab inimest hukutada, mõnikord vaimselt, sagedamini kehaliselt. Mürgitatud neiu kehastab luksust ja õgardlust, mida toidetakse peente roogadega, mis on hingele mürgiks. Aristoteles on inimese südametunnistus või mõistus, mis alati pahandades vaidleb sellega, mis on hingele kahjulik, ega lase tal kahjulikuga seguneda. Kurjategija tähistab äraspidist meest, Jumalale sõnakuulmatut, kes ajab taga pigem lihalikke rõõme kui jumalikku õpetust. Niisugune mees magab terve päeva patus, suudeldes, see tähendab puutudes kokku luksuse ja õgardlusega, ja tema vaim hukkub sellest kokkupuutest.

1 Aleksander (356–323 e.Kr.) oli Philippos II ja Olympiase poeg ning Makedoonia kuningas alates aastast 336 e.Kr. Tema suured vallutused, eelkõige Pärsia riigi vallutamine, tõid talle lisanime Suur.

2 Aristoteles (384–322 e.Kr.) oli kreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta uuris erinevaid valdkondi: metafüüsikat, eetikat ja esteetikat, retoorikat ja loogikat, füüsikat, poliitikat jpm.