Читать книгу Maagilised taimed ja taimemaagia - Krista Kaur - Страница 12

Araabia kohvipuu

(Coffea arabica) Rituaalne joogitaim

Kohvipuud hinnatakse eelkõige tema seemnete pärast, millest valmistatakse ergutava toimega jooki – kohvi. Selle joogitekke loo kohta on arvukalt legende. Üks lugu jutustab, et kohv avastati umbes 850 aastat pKr. Ühes Etioopia külakeses märkas kitsekarjus, et tema kitsed hakkasid pärast ühelt põõsalt lehtede ja viljade söömist veidralt kepslema. Kitsekarjus võttis põõsast ühe oksakese ja viis selle mungale, kes keetis taime seemnetest jooki. Ergutava joogi mõjul suutis ta jääda ärkvele japalvetada terve öö. Üllatunud sellisest toimest, ülistas munk jooki ja omistas talle jumaliku päritolu.

Rahvasuus on levinud teinegi legend, mis jutustab kitsekarjus Kaldist, kes kord Etioopia tasandikel kitsi karjatades nägi, et pärast ühelt põõsalt viljade söömist muutusid kitsed ebatavaliselt rahutuks ja aktiivseks. Kaldi proovis sama põõsa vilju, ent sülitas need kohe välja ja viskas lõkkesse. Tema üllatuseks hakkas aga leekides põlevatest viljadest eralduma meeldivat aroomi. Kaldi otsustas nendest kuuma jooki valmistada. Jook tekitas Kaldis mõnusalt erksa tunde. Nii oligi avastatud kohv, virgutava toimega jook.

Ühe rahvapärimuse järgi andis inimestele kohviröstimise oskuse peaingel Gabriel isiklikult.

Vanal ajal oli kohv püha jook, mida Aafrika sufi’d, teatava islami usulahu liikmed, tarbisid mediteerimise ajal tema jõuduandva ja elustava toime pärast. Mitmed Ida-Aafrika rahvad sõid röstimata kohviube enne hõimudevahelisi sõdu või ohtlikke jahiretki. Nad purustasid küpseid seemneid uhmris ja vormisid loomarasvaga segatud kohvipulbrist pallikesi.

Madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluva kohvipuu perekonnas on 100 liiki igihaljaid põõsaid ja väikesi puid. Kohvipuud on levinud troopilisest Aafrikast kuni Maska-reenideni. Perekonna tähtsaim ja kõige laialdasemalt kasvatatav liik on araabia kohvipuu, mis on pärit Kirde-Aafrikast ja Etioopia mägistest metsadest. Looduses kasvab kohvipuu 7–12 m kõrguseks. Et hõlbustada saagi koristamist, kasvatatakse istandustes madalamaid, tavaliselt 3–4 m kõrguseid puid.

Kohvipuu läikivad tumerohelised lehed on elliptilisovaalsed kuni piklikud, 6–12 cm pikad ja 4–8 cm laiad. Lehekaenlaisse moodustub 4–18 valget jasmiinilõhnalist, 1–1,5 cm läbimõõduga õit. Kohvipuu õitseb mitu korda aastas. Õis on avatud vaid kaks päeva. Kohvi-puul on korraga mitmes valmi-misjärgus olevaid umbes kirsisuuruseid luuvilju. Valminud viljad on tumepunased. Viljas on kaks tihedasti teine teise vastu surutud seemet, nn kohviuba. Kohvipuu hakkab vilja kandma juba teisel kuni neljandal aastal pärast istutamist. Õitsemisest viljumiseni kulub 8–9 kuud.

Läbi aegade on kohvi peetud ka armurohuks. Stimuleeriv toime, mida see jook esile kutsub, laieneb ka erootilistele piirkondadele. Kohvi kasutamisel afrodisiakumina soovitatakse seda jooki segada kardemoni ja meega.

Nimetus kohv (coffea) on tuletatud araabiakeelsest sõnast kawhah. Paljudes keeltes viitab taime nimi Etioopia provintsile Kaffa, kus arvatavasti kohvipuud avastati.

15. sajandi teisel poolel levis kohv Meka ja Mediina kaudu Araabia Kuningriiki. 16. sajandil hakkas kohv mängima üha olulisemat rolli. Araablased hakkasid kohvipuid kasvatama 1575. aastal.

Esimesed kohvimajad avati Damaskuses ja Aleppos vastavalt 1530. ja 1532. aastal. Pikka aega hoidsid araablased kohvitootmise monopoli enda käes. Mindi isegi nii kaugele, et müüdi vaid röstitud ube, mis olid kaotanud idanemisvõime. Sel moel garanteeriti kohvimonopoli säilimine.

Veneetsia kaupmehed olid ilmselt esimesed, kes tõid 1616. aastal suuremas koguses kohvi Euroopasse, kus see omandas kõiki haigusi parandava aine kuulsuse. 1652. aastal avati Londonis esimene kohvipood. 1675. aastal oli seal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi lõpul.

Tänapäeval pärineb peaaegu kogu kohvitoodang Kesk-Ameerikast, Brasiiliast, Colombiast ja teistest Lõuna-Ameerika troopilistest piirkondadest. Suurim kohvitootja on Brasiilia, kust tuleb veerand kogu maailma kohvitoodangust.

Kohviekstrakti kasutatakse toiduainetööstuses. Eestis toodetakse kofeiini sisaldavatest virgutavatest jookidest 1979. aastast alates Pepsi-Colat ja 1992. aastast Coca-Colat.

Üks võimsamaid kohvipuid Eestis kasvab Tallinnas kohvi- ja vürtsitootja Meira OÜ tütarfirma kontoris. Puu on 20aastane ja annab igal aastal märkimisväärset saaki.

Töölised kohviube kühveldamas.

Kohv on hinnatud tänu virgutavale toimele, mõrkjale maitsele ning tugevale aroomile. Röstitud kohv sisaldab üle 180 lõhnaaine. Kohvi peamised toimeained on kofeiin, teobromiin ja teofülliin, mis on kesknärvisüsteemi mõjutava toimega. Kofeiini on kohvis tavaliselt 0,3–2,5%. Stimuleeriva toimega kofeiin mõjub valuvaigistina. Tugeva diureetilise toime tõttu aitab ta maohammustuste korral puhastada organismi mürgist. Annustes 0,05–0,2 g kõrvaldab kofeiin väsimus-tunde, taastab töövõime, teotahte, parandab meeleolu, vähendab unetarvet.

Terapeutilistes annustes avaldab kofeiin lõõgastavat toimet veresoontele, bronhidele, sooltele, aktiveerib neerude tegevust. Suuremates annustes põhjustab ta südame löögisageduse suurenemist, arteriaalse vererõhu tõusu, peavalu, rahutust, pinget, unetust.