Читать книгу Justine - Lawrence Durrell - Страница 5

Need neli romaani on mõeldud lugemiseks ühe teosena, mille ühine pealkiri on „Aleksandria kvartett”. Selle sobilik kirjeldav alapealkiri võiks olla „Sõnade pidevus”. Püüdes välja töötada oma teose vormi, arvestasin ma ligikaudse analoogiana relatiivsuse mõistet. Kolm esimest romaani on seotud lõimimise meetodil, olles üksteise suhtes „õed-vennad” ja mitte järjed; ainult viimase romaani kavandasin ma otseselt järjena, mis vabastaks ajadimensiooni. Tervik on seega kavandatud väljakutsena konventsionaalse romaani sarivormile ja kujutab endast ajaliselt küllastatud olevikuromaani.

Teose lõpus olevates töömärkmetes visandan ma karakterite ja olukordade lahtirullumist mitmel võimalikul viisil edasistes romaanides, aga seda vaid selleks, et anda lugejale mõista: isegi kui raamaturühm peaks jätkuma lõputult, ei muutu romaan kunagi jõgiromaaniks; see tähendab, et juhul kui teose telg paikneb õigesti, on lugude kiirgamine sellest võimalik igasse suunda, ilma et kaoks reeglipärasus ja telje ühilduvus „pidevusega”.

Selles väljaandes oli võimalik parandada mitu väiksemat apsu, millest on teatanud lugejad ja kriitikud, ning samuti lisada paar väikest lõiku, mis jäid originaalist käsikirja staadiumis välja. Muudatused pole kuigi suured. „Balthazar” ja „Mountolive” on mõlemad kaotanud pool tosinat rida. „Clea” on juurde saanud väikese lõigu ja C. P. Kavafise uue tõlke.

L. D.

Prantsusmaa, 1962